Tänavune, 2025. aasta, on Eesti Vabaõhumuuseumile olnud helde. Aastasse jagus museaalhoonete seisukorra ja museaalide hoiutingimuste parandamist ning ehitismälestise rekonstrueerimisega alustamist, ekspositsiooni uuendamist, uusi koostööprojekte ning tunnustusi.

 

„Sihtasutus Eesti Vabaõhumuusemi jaoks oli 2025. aasta väga teguderohke, kus ei olnud sõna otseses mõttes hool ega hoobil vahet. Meie asutuse töötajad jõuavad palju ja ma väga tänan neid selle pingutuse eest! Väga tänan ka suurt hulka vabatahtlikke, koostööpartnereid, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseametit, Eesti Kultuurkapitali jt, kes kõik on muuseumi paremaks saamisele kaasa aidanud!“ võtab aasta kokku SA Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liige Tanel Veeremaa.

 

Oli väga hea katuste aasta. Kõige suurem katusetegu oli Kahala vesiveski rookatus. Uue rookatuse sai ka Kutsari-Härjapea talu suitsusaun. Uued rooharjad Ritsu rehemaja, Sassi-Jaani rehemaja, Jaagu turbaküün, Jaagu ait, Kolga kelder, Paka palvemaja ja Kolga rehemaja. Tõrvati kaheksa laudkatust ja punaseks värviti Lau külapoe katus. Suuremaks tööks oli ka Kalma tuuliku võlli aluse prussi asendamine.

 

Tähelepanuväärse uuenduskuuri läbis muuseumikogude 560 m2 suurune viilhall-hoidla. Tänu toetustele ja muuseumitöötajate kiirele tegutsemisele saime suurte etnograafiliste esemete jaoks tänapäevased hoiustamislahendused. Uuel aastal ootab ees museaalide ümberpaigutamine.

Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut suurendas tänu toetustele digilabori kvaliteeti nii ruumide kui ka tehnika poole pealt.

 

Pärast jaanipäeva sai tühjaks kolitud Rocca al Mare suvemõisa šveitsi stiilis villa. Põhjalikult uuritud hoone rekonstrueerimistööd algasid augustis tänu toetustele. Suvemõisa kolmest säilinud originaalhoonest oli see alates 1969. aastast kasutuses muuseumi töö- ja hoidlaruumidena. Pärast rekonstrueerimist taastame ajastutruult kahe esimese korruse interjöörid ning avame need külastajatele tulevase baltisaksa ekspositsiooni osana.

 

Lõuna-Eesti 1930ndate aastate Sepa talu kujundasime suvehooaja alguseks täielikult ümber varase kolhoosiaja pealesunnitud valikuid ja elukorraldust ning senist maaelu ja peremehetunde hävitamist kajastava perioodi elamiseks.

 

Koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumiga käivitasime nõukogudeaegsete suvilate ja suvilaelu lugude kogumiskampaania, mis on osa Eesti Kunstiakadeemia uurimisprojektist „Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs“.

 

Aasta alguses ja lõpus rõõmustasime pälvitud tunnustuste üle. 

Märts tõi järgemööda kaks tunnustust. Esmalt Sihtasutuselt Muuseumikaart, kui muuseumikaardiga oli selle kasutusele võtmisest alates tehtud Eesti Vabaõhumuuseumisse märtsi alguseks 10 000 külastust. Peagi andis Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Eesti Vabaõhumuuseumile ning Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusele Kanut üle rohelise muuseumi tunnistused.

Detsembris Muinsuskaitseameti tellimusel valminud Kantar Emori uuringu „Muuseumide ja elamuskeskuste tuntus ja maine 2025“ järgi on aasta jooksul Eesti Vabaõhumuuseumi spontaanne tuntus kasvanud 8 %. Kerkisime muuseumide hulgas kolmandale kohale nii spontaanse tuntuse kui ka esimesena mainimise (top of mind tuntus) poolest. 

Aasta lõpus sai suure tunnustuse meie lõimumis- ja sotsiaalsete programmide projektijuht Einike Sooväli, kes pälvis Integratsiooni Sihtasutuse lõimumisvaldkonna preemia Aasta säde 2025.

 

Suur aitäh kõigile!