Eesti toit on olnud alati maitsev ja väga lihtne, seda nii valmistusviisi kui ka tooraine poolest. Toiduvalmistamisel kasutati kõike seda, mis tuli põllult, metsast, aiast ja laudast.
Laulu- tantsupeonädalal kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi kokad maitsma ajaloolisi toite, mis on pärit Eesti eri piirkondadest ja mida tänapäeval võib-olla nii tihti enam maitsta ei saagi.
MENÜÜ
Vaatamata rukki kehvematele kasvutingimustele Põhja-Eestis, on rukkijahust toitu rohkem keedetud just põhjarannikul, kus kalamehed oma kalasaagi rukki vastu vahetasid. Soolane rukkijahupuder on mõeldud kuumalt söömiseks, lisandiks või või praetud pekk ja rõõsk piim.
Setomaa - tatiruug-puravikusupp
Seto köögi toidud annavad mõista Venemaa mõjudest. Alati leidus majapidamises seeni - puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju.
Lihatoite on traditsioonilises seto köögis hoopis vähem kui eestlastel.
Saaremaa
Saaremaal keedetakse tänase päevani veel mitut sorti käkke: valgeid (jahukäkke) ja veripalte (verikäkke) ning muu Eestiga võrreldes erilisemaid riivipalte (riivitud kartuliga jahukäkke). Sõrvemaal nimetatakse käkke siiani rootsi keele eeskujul palt`ideks, mujal Lääne-Saaremaal pallideks, mõnel pool koguni limpudeks (klimpideks, Mustjala kihelkonnas), Ida-Saaremaal aga vähemasti tänapäeval käkkideks.
Põhja-Eesti - küpsik
Kaluripered küpsetasid kas värskeid või soolatud räimi ahjus õlgedele laotult. Seda küpsetatud kala tehti 20. sajandi algul pühadeks. Kuusalus hüüti niiviisi küpsetatud kala küpsikuks.
Ida-Virumaa - kapsapiirakas (kapsaleib)
Avinurme kapsapiirakas (tuntud mujal Eestis ka kapsaleivana), on hapendatud rukkileivataignast valmistatud hapukapsa ja pekiga täidetud koduleib. Kuni 20. sajandi keskpaigani oli see eelkõige tuntud kui Avinurme kandi riistakaupmeeste moonaleib, mida söödi pikkade laadaretkede ajal.
Mulgimaa - Mulgi korbid
Mulgi korp on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja selle järgi saanud ka oma nimetuse. Mulgi korpe on valmistatud eelkõige pühadetoiduks. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel. Mulgi korp kuulub Eesti vaimse pärandi nimistusse.
Joogiks meemõdu
Eestis oli mõdu enne 13. sajandit üks levinumaid alkohoolseid jooke, kuid ristisõdijate tuleku järel tõrjus õlu selle välja ning muinaseestlaste mõduvalmistamise üksikasju tänapäeval päris täpselt ei teata.
Komplekti hind: 20 eurot
Sobib lõunasöögiks ühele või degusteerimiseks mitmele.
Kel suu matsub, sel jalg tatsub!