Küünlapäev  – naiste püha

Küünlapäev on meie rahvakalendris naiste püha – üks vähestest päevadest, mil naistel oli lubatud kõrtsi minna, lõbutseda ning isegi vägijooke pruukida. Sel päeval võisid nad argistest toimetustest hinge tõmmata, kodused tööd ning laste eest hoolitsemine jäi meeste kanda.

Tänapäeva Eesti naisel on tunduvalt rohkem valikuid. Ta saab enamasti ise otsustada, millega tegeleb, millal töötab või pidutseb, kas ja kellega abiellub, kui palju lapsi saab.

Küünlapäeval tutvumegi naiste argielu ja pühade pidamisega läbi ajaloo. Teeme ajahüppeid 19. sajandist tänapäevani ja vaatame, kuidas on naiste rollid ja õigused muutunud. Kolu kõrtsis toimuvad ettekanded ja arutelud naiste valikuvabadusest erinevatel aegadel ja eri kultuurides.

Üritusele pääseb tasuta muuseumikaardi, Tallinn Cardi ning Eesti Vabaõhumuuseumi aastapääsmega!

Kolu Kõrtsis kell 11.00-15.00 

Ettekanded ja arutelud naiste rollidest ja valikuvabadustest ajaloos ning tänapäeval. Tule räägi kaasa!

11.30 Naise roll ersa kultuuris – Natalja Jermakov, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, Eestimaa Rahvuste Ühenduse esimees

12.30 Seksuaal- ja soovähemuste lugusid Eestist – Rebeka Põldsam, Tartu Ülikooli etnoloogiateadur.

Eestis hakkas 2024. aasta 1. jaanuaril kehtima abieluvõrdsus, mis on alates 1980. aastatest olnud rahvusvahelise LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste) liikumise üks keskseid võrdõiguslikke eesmärke. Ometi on teada nii homoseksuaalsete meeste pulmapidudest ka juba 1930. aastate Eestis kui ka samast soost kaaslase otsinguid 1920. ja 1990. aastate tutvumiskuulutustes. Arutelud Q-Space esindajatega.

13.30 Eestlaste seksuaalelust regilauludes – Mari Väina, folklorist

14.30 Võrdõiguslikkus Eestis – Eesti Inimõiguste Keskus

Elavad pildikesed naiste argielust läbi sajandite 

kell 11.00-15.00

Härjapea talu - Naine tahab ülikooli?! (1925. aasta)

Härjapea talu vanim peretütar on lõpetanud gümnaasiumi ja soovib Tartu Ülikooli õppima minna. Olgugi, et juba 10 aastat on naised saanud Tartu Ülikoolis täisväärtuslike tudengitena õppida, pole kõik eestlased selle nähtusega kohanenud. Eriti ärevil on paljud mehed, kes endiselt arvavad, et naise koht on kodus pliidi ees. Üsna levinud arvamus on, et naine pole võimeline keskenduma ja tema aju ei ole suuteline ülikooli tasemel teadmisi omandama.

Peretütar Ellil on vaatamata üldsuse arvamusele kindel plaan astuda arstiteaduskonda. Elli kavaler aga sooviks, et tema väljavalitust saaks tubli taluperenaine. Millised on ühe ja teise poole argumendid ning mida arvavad tütre tulevikuplaanidest vanemad?

Nulli-Maie saun - Üksiku naise elu 19. sajandi teisel poolel

Nulli Maie on üksik naine, kelle mees suri mitu aastat tagasi. Lapsed on suured ja elavad kaugel ega kanna ema eest hoolt. Kõikide töödega tuleb üksi hakkama saada. Selleks, et kamber soojaks kütta, on vaja puid leida, neid saagida ja lõhkuda. Kuna sulle-mulle saega üksinda saagida pole võimalik, on Maie kutsunud appi vanapiigast naabrinaise Leena. Tänutäheks abi eest kütab Maie Leenale sauna ja pakub saatusekaaslasele küünlapäeva puhul punast jooki. Kahekesi on ikka parem pühi pidada!

Kuie kool – Naine mehe ametis! (1887. aasta, Aleksander III valitsusaeg)

Koolis on juba aastaid olnud koolmeistriks Jaan, kes meeldib nii õpilastele kui vallaelanikele. Paraku on tsaar Aleksander III andnud välja ukaasi, et edaspidi hakatakse haridust andma vene keeles. Koolmeister Jaani vene keel hinnati revidentide poolt viletsaks ja mees lasti ametist lahti. Uueks õpetajaks on saadetud naine - vene keelt hästi oskav koolipreili. Koolmeister Jaan ja vallarahvas on murest murtud. Mis õpetaja on noor naine üleannetutele poistele ja ninakatele tüdrukutele? Kas koolipreili Anna saab hakkama?

Sepa talu – Emalt tütardele (20. sajandi algus)

Peremees on sõitnud Sänna mõisa sepale appi hobuseid rautama. Pereema koos tütardega tähistab küünlapäeva – naispere üht armastatumat päeva aastas. Iga ema kohus on lastele edaspidiseks eluks teadmisi ja oskusi kaasa anda. Täna on just õige päev tüdrukutele küünalde tegemine selgeks õpetada ja koos püha pidada. Tähtpäeva puhul süüakse paremaid toite, juuakse põski punetama panevaid jooke ja võetakse lauluviis üles. Emaga koos on hea turvaline olla.

Lau külapood - Naised ettevõtluses (1930. aastad)

Poemamsel oma täiskasvanud tütre Liisiga peab külapoodi. Maad neil ei ole, seega tuleb leib lauale saada äritegevusega. Kundede kohale meelitamiseks on poepidajad ostnud raadio, mis sisseoste tehes meelolu tõstaks ja rahakotiraudu lahkema käega lahti kangutama paneks. Paremaks äraelamiseks üüritakse poe tagumist tuba rätsepmeistrile ja korraldatakse siitkandi prouadele kokanduskursuseid. Suurimat rolli mängivad kauplemisel aga poemamsli enda aktiivsus ja müügioskused.  

Kolhoosi kortermaja – Õppinud naine ja kolhoosireaalsus (1960. aasta, ühiskorter)

Järvesalu kolhoosis on kiired ajad. Uus karjalaut Räbi külas on valmis ja õppinud spetsialiste on kolhoosis vajaka. Heade elamistingimustega on äärealal asuvasse Räbisse meelitatud brigadiriks loomakasvatuskooli lõpetanud Maila. Kohapeal selgub, et korterit tuleb siiski jagada lüpsja Leidaga. Kuidas suhtub uude ideaalidest pakatavasse korterinaabrisse päriselu näinud kolhoositar?

• Külastajatele on avatud ka Setu talu, peipsivene maja ja Kolga talu aida-lauda raida näitus „Iga väike samm loeb“.
• Kolu kõrtsi juures ootavad kutsarid hobusõidule.