Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud
01.05.22
Sündmused

Kevadlaat ja vabaõhumuuseum 65

  • Pilet 5 €
  • 65-aastastele sissepääs tasuta!

Laat toimub kell 10-16, tegevused taludes kell 11-16


SISSEPÄÄS ja PARKLAD

  • 1. mail on avatud nii vabaõhumuuseumi peavärav kui ka tagumine värav (ca 1 km Kakumäe suunas). 
  • Autoga on võimalik tasuta parkida nii peavärava parklas kui ka muuseumi tagumises parklas.
  • Muuseumisse toovad bussid nr 21 ja 21B (lähim bussipeatus setu talule ja peipsivene majale on Õismäe raba). Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b.
  • Kasuta võimalust ja tule muuseumi AUVE TECHi isejuhtiva bussiga! Buss sõidab kell 10.00-16.30 Rocca al Mare keskuse juurest vabaõhumuuseumisse ja tagasi. 


1. mai tähistab kevadpüha, aga ka Eesti Vabaõhumuuseumi sünnipäevakuu algust. Sel aastal on põhjust eriliselt tähistada, sest muuseum saab 65-aastaseks. Vabaõhumuuseum on üks isemoodi muuseum. Me kogume maju ja paneme need külastaja jaoks elama, künname põlde ja kasvatame loomi. Meie külas toimuvad pulmad ja simmanid, pakume häid roogasid ja aitame inimestel õppida väärtustama ja taastama ajaloolisi hooneid, ehitusvõtteid ning hindama vanu traditsioone. Milline on vabaõhumuuseum praegu? Millega siin iga päev tegeldakse, saab teada muuseumi teaduritelt, konservaatoritelt, pedagoogidelt, kuraatoritelt ja teistelt asjameestelt sünnipäevakuu avaüritusel, mis on seekord ühendatud suure kevadlaadaga.  


 

Suur käsitöö- ja toidulaat muuseumi peateel ja Nuki suitsumaja õuel.

Peateed mööda kulgevalt laadalt võib leida eestimaist käsitööd ja toidukraami.  


Registreeri laadale kauplema 



Sassi-Jaani talu – paekivinäitus ja aiandus


Rehemaja kambris
Avatud on Beata Vessarti ja Helle Perensi näitus „Paekivi ilu hoieldes“. Kl 12.30 peab Helle Perens selle tutvustamiseks lühiloengu ja ootab kõiki huvilisi kuulama.

Aiamaal
Taluaias tutvustatakse muuseumi aiandust: milliseid pärandliike muuseumis kasvatatakse ja millal on õige aeg neid maha külvata või istutada? Soovijad saavad seemne muldapanekul kätt proovida.

Aidamademel
Ainuüksi hoonetega ei saa anda inimeste elust tervikpilti. Seepärast on muuseum kogunud ka majakraami, tööriistu ja tarbeesemeid, mis aitavad jutustada meie esivanemate argipäevast. Sassi-Jaani aidas näeb hulgaliselt talumajapidamises tarvis minevaid esemeid. Perenaine räägib, milleks oli vaja erinevaid aidaruume ja mida seal hoiti.


Köstriaseme talu – oma pidu ja tantsupidu


Kas oled mõelnud, et muuseum võiks olla suurepärane koht, kus pidada sünnipäeva või isegi pulmi? See on täiesti võimalik! Uuri lauda ees karjaõuel olevatelt naksakatelt naistelt, kuidas korraldada muuseumis oma unistuste üritus.

Talu puhasõuel on end sisse seadnud rahvakunstiansambel Leigarid. Käimas on tõeline tantsupidu, nii nagu seda on muuseumiõuedel tehtud juba üle 50 aasta!

Leigarite etteasted toimuvad kl 11.30, 13.00 ja 14.30.


Kolu kõrts – muuseum filmis


Kõrtsi tallialuses saab maitsva kõhutäie kõrvale vaadata parimaid palasid aastate jooksul kogunenud muuseumi filmiprojektidest.


Härjapea talu 15 – sünnipäevapidu (elav ajalugu)


Vabaõhumuuseumi üritustel toimuvad elava ajaloo programmid on külastajatele tõelist elamust pakkunud juba 30 aastat. Külastajate sõnutsi saavad nad sedakaudu justkui ajas rännata. Härjapea talus on tutvustatud elu sõjaeelsel iseseisvusajal.

Seekord on vaatluse all sünnipäevade ja ametijuubelite tähistamise traditsioon, mis levis laiemalt just 1920.–1930. aastatel. Jõukama talurahva jaoks sai sellest lausa au- ja uhkuseasi. Nii tähistab Härjapea talu eesrindlik peremees esimest suuremat elutee verstaposti – 50. aasta juubelit – ja samas 25. tegutsemisaastat kohalikus haridusseltsis.


Pulga talu – kodukolle (kütmine)


Muuseumis paneb ühe maja tõeliselt elama küdev kolle ja ahjusoojus. Samas on kütmisel vaja järgida kindlaid tuleohutuse reegleid, kindlasti ei tohi jätta tuld järelevalveta. Peremees kütab reheahju ning jagab näpunäiteid, mida kütmisel silmas pidada.

Saunikul on käsil saunakütmine ja tema naine toimetab suveköögis paja kõrval.


Orgmetsa pritsikuur 25 – puhkpilliorkester


Orgmetsa pritsikuur jõudis muuseumisse aastal 1997. Hoone pooljuubeli auks on kohale kutsutud Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliansambel Pritsu Brass, kes paneb kevadiste lugudega ümbruse rõõmsalt kõlama.

Pritsu Brassi saab kuulata kl 12 ja 14.

NB! Pritsu Brass annetab oma esinemistasu Päästeliidule Ukraina päästjate toetuseks. Soovi korral saad ka Sina Ukrainat toetada! Annetuskasti leiad Lau poest.


Lau pood – Kanut ja annetused


Lau poest saab osta head-paremat põske pistmiseks või muud tarvilist. Poenurgas asub annetuskast Ukraina päästjate toetuseks raha kogumiseks.

Poe elutuppa on end sisse seadnud Kanuti konservaatorid, kes näitavad, mil määral saab osaliselt hävinud esemeid taas ellu äratada. On see võlukunst või näpuosavus Tule uuri järele ja küsi nõu!


Kuie kool – ehitajate küla, meisterdamine


Paekivi – lubjakivi ja dolomiiti – on Eestis ehitusmaterjalina kasutatud sadu aastaid. 30 aastat tagasi kuulutati paekivi Eesti rahvuskiviks. Selle auks tähistatakse tänavu lubja-aastat.

Klassitoas on väljapanek kivimitest. Kas tunned nende seast ära eesti rahvuskivi? Soovijad saavad kivikestest majapilte meisterdada.

Koolimaja õuest on saanud tõeline ehitajate küla: paekivi- ja lubjatootjad tutvustavad oma toodangut ning nende materjalidega tegelevad restaureerimisfirmad räägivad oma tegevusvaldkondadest.

Kl 11.00–12.00 MEISTRI telgis lubikrohvi praktiline töötuba
Kl 13.00–13.45 RestHunt Maa-arhitektuuri keskuse telgis termokrohvi praktikum
Kl 13.45–14.30 Krohwin Maa-arhitektuuri keskuse telgis: Lubjast dekoratiivdetailide näitus ja lühiloeng. Eksponaatide tekkeloost ja kasutamise lahendustest
Kl 14.30–15.15 Saviukumaja telgis tutvustav töötuba: Naturaalsed matid ja läikivad lubipahtlid – marmorino ja stucco

Kuie kooli II korrusel toimuvad paekivi- ja lubjatootjate ning restauraatorite loengud.
Kl 12.30–13.00 “Termokrohv – naturaalne soojustuskrohv”
Kl 15.15–16.00 "Eesti paekivi – ürglooduse sõnum"


Kolhoosi korterelamu – laste mängud ja sünnipäevalaud (muuseumiharidus)


Kolhoosimaja mitmekesistab oluliselt muuseumi haridustegevust ning võimaldab tutvustada ka nõukogudeaegsete laste mänge. Kas mäletad, milliseid vahvaid mänge mängiti Sinu lapsepõlves?

Kolhoosimaja juures tähistab oma sünnipäeva 10-aastane Tiina. Naabrinaine kogub mänguhimulised lapsed kokku ja juhatab õuel vägesid. Muheda naabrimehega saab mängida lauamänge.

1978. aasta korteris on kaetud ajastutruu sünnipäevalaud, kust ei puudu Kass Arturi kook ega kartulisalat. Perenaine valmistab lauale panemiseks ka maitsvaid suupisteid.


Sepa talu – loomapidamine


Sepa talus tervitavad tulijat sõbralikult määgivad lambad Juuli ja Maali. Milliseid loomi muuseumis veel peetakse ja kuidas nende eest hoolt kantakse, sellest räägib perenaine.

Lambad on talve jooksul korraliku kasuka kasvatanud ning neilt pügatud villa on väike saunake üleni täis. Siin saab endale lambavillast mängulamba või muu toreda looma meisterdada.


Kolga ja Roosta talu vaheline külavahetee – kiviaia taastamine


Kl 11–13.30 ja 14.30–16.00 on võimalik jälgida, kuidas toimub lagunenud kiviaia taastamine ning küsida nõu asjatundjatelt.


Setu talu – kass


Astu sisse Seto Vanatalosse ja uudista nii vana kui uut tare. Võid kohata ka talu peremeest kass Vassot.


Peipsivene maja – kitsed ja loomaristsõna


Peipsivene majapidamises elavad vahvad kitsed Pipi ja Juula. Perenaiselt saab küsida lahendamiseks loomateemalise ristsõna.


Koostööpartnerid: Beata Vessart ja Helle Perens, Pritsu Brass,  AUVE TECH.

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis põnevate sündmuste ja uudistega Vabaõhumuuseumist.
Email again:
Uudiskiri
Privaatsusnõuded
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti