Jalutuskäik muuseumiaedades Anneli Banneriga
Eesti Vabaõhumuuseum ekspositsiooniosakonna juhataja Anneli Banner viib huvilised ringkäigule muuseumitalude aedadesse, et tutvustada Eesti taluaianduse ajalugu. Räägime sellest, kuidas erinevad aia- ja põllukultuurid taludesse jõudsid ning millised muutused on toimunud aedade ja õuede ilmes eri ajastutel.
Jalutuskäik algab 7. augustil kell 17.30 Eesti Vabaõhumuuseumi peakassa juurest ja kestab umbes 1,5 tundi.
Alustame pärisorjuseaegsest Sassi-Jaani talust ning lõpetame ringkäigu kolhoosimaja tarbeaias.
Sassi-Jaani aiamaa: Sassi-Jaani pärisorjuseaegse talu õu oli pigem eluks ja tööks kui aiapidamiseks – vaid paar kidurat õunapuud ja kapsaaed andsid toidulisa. Oleme kapsaaiast teinud näidisaia, kus koos kasvavad nii vanad kui uuemad põllu- ja aiakultuurid, et tutvustada koduaedade muutumist läbi aja.
Köstriaseme aiamaa: Köstriaseme 19. sajandi lõpu renditalu õu on jagatud puhtaks ja karjaõueks; maja ees kasvavad tagasihoidlikud viljapuud, marjapõõsad ja lihtsad püsililled, mis peegeldavad ärkamisaja algusaegset aiakultuuri.
Lau külapoe aias on esiplaanil iluaed, mis peegeldab 1930. aastate lõpu aiandustrende: tihe kuusehekk, ilupõõsad, viljapuud ja rikkalikud lillepeenrad valgeks lubjatud kiviservadega. Vanade talulillede kõrval kasvavad siin ka tollal uued ilutaimed, nagu hostad ja bergeeniad.
Kolhoosimaja aiamaa: Maale ehitatud kortermajade elanikele andis ühismajand sageli võimaluse pidada oma aiamaad. Kasvatati nii hädavajalikku kui meelepärast: köögivilju, marju, lilli ja hiljem ka tomateid kilemajas. Aiamaa pakkus toidulisa ning aitas säilitada sidet maaelu ja loodusega ka kortermajas elades.
Osalemine on muuseumipileti või muuseumikaardiga.
Vajalik on eelnev registreerumine!
