Eesti rahvustoitude nädalad 1.-14.09

Eesti rahvustoitude nädalad 1.-14. septembril

Eesti toidu kuul on Kolu kõrtsi menüüs taas sellised rahvuslikud road, mida tänapäeval harva maitsta saab ja millest mõnigi kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Eesti erinevatest piirkondadest pärit toite valmistavad Kolu kõrtsi kokad septembri kahel esimesel nädalal.

Valik meie toidupärandist sobib lõunasöögiks ühele või maitsmiseks mitmele.

MENÜÜ

Vaatamata rukki kehvematele kasvutingimustele Põhja-Eestis, on rukkijahust toitu rohkem keedetud just põhjarannikul, kus kalamehed oma kalasaagi rukki vastu vahetasid. Soolane rukkijahupuder on mõeldud kuumalt söömiseks, lisandiks või või praetud pekk ja rõõsk piim.

Setomaa - tatiruug-puravikusupp

Seto köögi toidud annavad mõista Venemaa mõjudest. Alati leidus majapidamises seeni - puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju.

Lihatoite on traditsioonilises seto köögis hoopis vähem kui eestlastel.

Saaremaa

Saaremaal keedetakse tänase päevani veel mitut sorti käkke: valgeid (jahukäkke) ja veripalte (verikäkke) ning muu Eestiga võrreldes erilisemaid riivipalte (riivitud kartuliga jahukäkke). Sõrvemaal nimetatakse käkke siiani rootsi keele eeskujul palt`ideks, mujal Lääne-Saaremaal pallideks, mõnel pool koguni limpudeks (klimpideks, Mustjala kihelkonnas), Ida-Saaremaal aga vähemasti tänapäeval käkkideks. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Põhja-Eesti - küpsik

Kaluripered küpsetasid kas värskeid või soolatud räimi ahjus õlgedele laotult. Seda küpsetatud kala tehti 20. sajandi algul pühadeks. Kuusalus hüüti niiviisi küpsetatud kala küpsikuks.

Ida-Virumaa - kapsapiirakas (kapsaleib)

Avinurme kapsapiirakas (tuntud mujal Eestis ka kapsaleivana), on hapendatud rukkileivataignast valmistatud hapukapsa ja pekiga täidetud koduleib. Kuni 20. sajandi keskpaigani oli see eelkõige tuntud kui Avinurme kandi riistakaupmeeste moonaleib, mida söödi pikkade laadaretkede ajal. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Mulgimaa - Mulgi korbid

Mulgi korp on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja selle järgi saanud ka oma nimetuse. Mulgi korpe on valmistatud eelkõige pühadetoiduks. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Joogiks meemõdu

Eestis oli mõdu enne 13. sajandit üks levinumaid alkohoolseid jooke, kuid ristisõdijate tuleku järel tõrjus õlu selle välja ning muinaseestlaste mõduvalmistamise üksikasju tänapäeval päris täpselt ei teata.

Komplekti hind: 20 eurot