Eesti Vabaõhumuuseum on oma tegevustesse kaasanud vabatahtlikke alates 1990. aastatest, kui muuseumi üritustel hakati kujutama nn elavat ajalugu ehk ajastukohast rollimängu, mis elavdab muuseumi hooneid. Esialgsest näitlemishuvi ja -oskustega sõpruskonnast on aastate jooksul kasvanud 25-liikmeline püsivabatahtlike ring, kelle erisugused huvid leiavad rakendust mitmes muuseumi valdkonnas.

Muuseum kaasab vabatahtlikke oma tegevustesse, et viia teadmisi muuseumi toimimise kohta kogukonnani; anda muuseumivälistele inimestele võimalus muuseumisse panustada oma teadmiste, oskuste ja ajaga; võtta ette tegevusi, mis kollektiivile üksi käiksid üle jõu; kasvatada muuseumi saadikuid, kes kannaksid edasi muuseumi missiooni oma sõpradele, tuttavatele, kolleegidele. Püsivad ja usalduslikud suhted muuseumi ja vabatahtlike vahel on ka kasvulava tulevastele töötajatele. Endistest vabatahtlikest on saanud nii perenaised, elavdajad, tunnijuhid kui ka muuseumi juhataja. Praeguses kollektiivis töötab kümmekond endist vabatahtlikku.

Alates 2017. aastast, mil vabatahtlike koordineerimine sai ühe ametikoha vastutuseks, on vabatahtlike kaasamist muuseumis süsteemselt arendatud, püüdes leida tasakaal vabatahtlike panuse ja motiveerimise vahel. Kogukonnatunde kasvatamiseks ja muuseumiga soojade suhete hoidmiseks on vabatahtlikele korraldatud infopäevi, koolitusi, loodud motivatsioonipakett. Püsivabatahtlikke kutsutakse koos kollektiiviga ka muuseumi ühisüritustele ja väljasõitudele. Muuseum soovib, et vabatahtlikud tunneksid end muuseumis oodatuna, tahaksid tagasi tulla ja saaksid muuseumi võimaluste piirides tegeleda just sellega, mis neid kõige rohkem huvitab.

Vabatahtlikud jõuavad muuseumisse eri viisidel, seega on ka vabatahtlike profiil üsna kirju. Muuseumiga võetakse ühendust vastuseks nii avalikele kui ka suunatud üleskutsetele vabatahtlikuks tulla, leitakse vabatahtliku tegevuse info muuseumi kodulehelt, käiakse muuseumi üritustel ning saadakse elamus, mis tekitab soovi vabatahtlikuks hakata, või tullakse tänu ühiseid huvisid ja väärtuseid kandvate inimeste soovitusele. Muuseum on alates 2021. aastast vabatahtliku tegevuse koostööpartner ka Töötukassaga ning kevaditi-sügiseti käivad organisatsioonid, eeskätt Swedbank, juba mitu aastat oma heategevuspäeva veetmas just Eesti Vabaõhumuuseumis haljastustöid tehes.

Vabatahtlike tegevusala on aja jooksul laienenud. Tänu vabatahtlike panusele on muuseumi külastajad saanud aastaid rõõmu tunda korras ja hooldatud muuseumi õuealast ning suurejoonelistest avalikest üritustest. Süsteemne teavitustöö kolleegide hulgas on kasvatanud muuseumitöötajate endi huvi vabatahtlike kaasamise vastu. Viimastel aastatel on vabatahtlikke kaasatud ka haridusosakonnas lastelaagrite ning teiste haridusprogrammide ette valmistamisse ja läbi viimisse. Muuseumi vabatahtlikud panustavad eesti kultuuripärandi säilitamisse, käies kogude ja konserveerimise osakonnal abis museaale puhastamas, museaalide kirjeldusi MuISi sisestamas ja ürituste järel rõivaid hooldamas ning aidates ekspositsiooni osakonnal hooajaeelseid koristustöid teha. Aastal 2021 panustas 62 vabatahtlikku muuseumisse kollektiivselt 615 tundi ehk u 3,7 kuud täiskohaga töö aega, 2022. aastal aga panustas 189 vabatahtlikku 1299 tundi ehk 7,7 kuud tööaega.

Vabatahtlike kaasamine tõi Eesti Vabaõhumuuseumile Eesti muuseumide aastaauhindadel kogukonna sõbra nominatsiooni.

Vabatahtlikud ise räägivad oma kogemuse kohta muuseumis järgmist: „Mulle väga meeldis, et mul lubati tulla lapsega koos Kolhoosimaja ja territooriumi koristama, sain tema ka kaasata nii koristustegevusele, kui ka saime tuttavaks Kolhoosimaja eluga. Jõudsin ka laiendada oma silmaringi museaalide sisestamisel ja rõivaid parandada“ - Jekaterina

„Iga kord koju minnes tunnen, et olen jälle rikkam kui varem. Olen üles noppinud uusi teadmisi. [- - -] Tegelikult on see koht, kuhu ma põgenen oma igapäeva elu eest! Siin saan ma uhkustada oma samblarohelise krimpleenleidiga või saan arutada, kuidas keeta punasesõstra tarretist. See on nagu kodus, maal vanaema juures, ümbritsetud väga armsatest ja lähedastest inimestest. Akna tagant jalutab läbi kits ja pliidi alla tuld tehes ajab pisut suitsu sisse. Kasvuhoones on valmis saanud tomatid ja pesu on hoovis kuivama riputatud. See on sõnul seletamatu imemaailm.“ - Kerti

„Osalemine vabatahtlikuna Vabaõhumuuseumi üritustel on minu jaoks täis pakett naudinguid! Mulle meeldib ajalugu, meeldib suhtlemine, meeldib lugusid jutustada, meeldib rääkida võõrkeeli, meeldib kokkamine – kõike seda olengi saanud vabatahtlikuna EVMs teha. Peamiselt olen tegutsenud vabatahtlikuna toidu valmistamisega seotud üritustel [- - -], aga olen ka maalinud plakateid ja valmistanud ürituste loosiauhindu. Ootan neid sündmusi suure põnevusega! Siia on alati mõnus tulla. Vabaõhumuuseumi seltskond on nii tore! Tunnen end nende hulgas täitsa omainimesena. Sageli toimuvad pärast suurüritusi muuseumirahva ja vabatahtlike ühised ajaveetmised. Meeldivaks boonuseks on vabatahtlike meelespidamine, olgu selleks siis vabapilet muuseumi või väike jõulukink.“ - Lea