Eesti Vabaõhumuuseum korraldab 2022. aastal koos ligi 20 partneriga rahvuskivi 30. sünnipäevale pühendatud lubja-aasta. Üritusterohke aasta jooksul tutvustakse paekivi ja selle töötlemisel saadud lubja kasutusvõimalusi ehituses.

4. mail 1992. aastal kuulutati paekivi Eestis rahvuskiviks. Selle puhul soovime enam tähelepanu juhtida meie traditsioonilisele ehitusmaterjalile - nii paekivile kui ka sellest valmistatud lubjale.

Tänaseni on sajandeid säilinud Eesti maastikul nii linnades kui maal ohtralt paekivist ehitatud hooneid ja nende varemeid. Koos paekivi kui ehitusmaterjali laiema levikuga juba 13. sajandil võeti siin maal kasutusele ka lubimört ja lubikrohv. Lisaks paele ja lubjale kui ehitusmaterjalile juhime tähelepanu ka paekivist raidskulptuuridele ja peamiselt kirikute seinu tänaseni katvatele freskodele.

Alates aprillist toimub erinevates kohtades üle Eesti ringkäike, loenguid, seminare, praktilisi koolitusi ja muid üritusi, kus koduomanikud, ehitusala spetsialistid ja kõik huvilised saavad lubja ja paekivi kui ehitusmaterjali kohta teadmisi ja oskusi nende kasutamiseks. Lubja-aasta lõpetab rahvusvaheline konverents, lisaks on ilmumas kaheosaline raamat.

„Fookusesse võtame kivi enda, selle traditsioonilise materjali kasutamise ajaloos ja võimalused tänapäeval ning kivist erinevate toodete valmistamise, millest üks osa on ka lubi ja sellest tulenevad saadused,“ räägib lubja-aasta projektijuht Elo Lutsepp. „Väärtustades minevikku soovime juhtida tähelepanu sellele, et tegu pole millegi unustatuga, vaid tulevikuga keskkonnasõbraliku ehitusmaterjaliga.”

Suurematest lähiajal toimuvatest üritustest tasub mainida Paepäeva Padise kloostri külastuskeskuses 9. aprillil ja Ehitajate küla Eesti Vabaõhumuuseumi kevadlaadal 1. mail, kus saab osaleda praktikumidel, kuulata loenguid, tutvuda naturaalsete ehitusmaterjalidega ning lapsedki saavad oma oskusi proovile panna.  


Ürituste kava saab näha Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse kodulehel maaarhitektuur.ee/lubjaaasta ja Facebookis.

Lubja-aasta korraldajad Eesti Vabaõhumuuseumi kõrval on OÜ Säästvad Ehituslahendused, OÜ Krohwin, MTÜ Eestimaaehitus, RestHunt, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitseosakond, MTÜ Muhu Pärandikool, OÜ Limex, SA Padise Klooster, Porkuni Paemuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Keskkonnaamet, MTÜ Tarest Saunani, MTÜ Saarte SRIK, Saviukumaja OÜ, HM Stone Co OÜ, SRIK ja Majatohter.