Näitus on avatud Eesti Vabaõhumuuseumi setu talu laudas kuni aasta lõpuni.

Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ) koondab Eestis elavaid eri rahvusi. Alates 2014. aastast tegutseb Eesti Folkloorinõukogu juures vähemusrahvuste töörühm, kes väärtustab ja tutvustab oma päritolumaa kultuuri ja kombestikku. 2015. aastal alustati kalendritähtpäevade ühist tähistamist. Kuigi rahvakalendri pühade pidamise aeg võib eri rahvastel olla erinev, on kombestikus ja rituaalides ka teatud sarnasusi.

Fotonäitus „PÄRIMUSAASTARING“ annab väikese ülevaate toimunud rahvuspühadest ja nendega seotud pidustustest. Väljapanek tutvustab eestlaste, setode, ersade, lätlaste, maride, mokšade, tšuvaššide, udmurtide, ukrainlaste ning venelaste kombestikku ja käsitööd – eksponeeritud on eri rahvaste pidulikke käterätte ja ikooniakatteid.

Fotode autoriteks on Sergei Ledenjov ja Toivo Treufeldt, tekstide koostajaks Natalia Jermakov.


KOLJADA TALVISE PÖÖRIPÄEVA PIDU 17. jaanuaril 2015 Õpetajate Maja Hansasaalis

Õigeusklikus maailmas saabuvad jõulud 7. jaanuaril. Jõulude pühitsemine kestab 6.-19. jaanuarini, pühad lõpevad ristimispäeval suplemisega jääaugus. Jõulukombestikus on segunenud paganlikud kombed ja kristlikud uskumused. Alates 6. jaanuarist esitatakse koljada laule. Koljada on muistne komme Kristuse sündimise ülistamiseks. Laulude, loitsimise ja palvetamisega kindlustatakse viljakust ja kogukonna heaolu. Lapsed, neiud ja noormehed käivad koljadatamas - laulavad, annavad väikseid etendusi, söövad ja lõbutsevad. Esinemise eest antakse tasuks maitsvat söögipoolist - maiustusi, leiba, pirukaid jmt. Seda perioodi nimetatakse ka talviseks pööripäevaks. Uskumuste järgi võidab koljada ajal hea jõud musta jõu. Peol tutvustasid oma jõulude aegset pärimuslikku kombestikku, muusikat ja tantsu ersad, lätlased, mokšad, udmurdid, marid, tšuvašid ja venelased.


MITMEKULTUURILINE VASTLAPÄEV 21. veebruaril 2015 Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormil

Nii eesti kui ka teiste rahvuste vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug, jääkarussellide ehitamine ja kelgutamine päikest imiteerivas ringis. Slaavlastel ja nende naabruses elavatel soomeugrilastel on traditsiooniliseks tegevuseks vastlapäeval pannkookide söömine ja talvega hüvastijätmine. Vastlalaulud on suhteliselt lühikesed, maagilise otstarbe ja loitsulise iseloomuga laulud. Kevadperioodi algul, vastlate ajal, on lauldud rituaalseid lindude kutsumise ja lindude dialoogilaule, mitmesuguseid kevadelaule, vihma- ja kevadeloitse. Eestis elavad ersad, lätlased, marid, mokšad, tšuvašid, udmurdid ja venelased esitasid oma rituaalseid laule ja tantse, ühiselt kutsuti kevadet, mis tähistas uue elu algust.

JAANIPÄEVA EELPIDU 14. juunil 2015 Eesti Vabaõhumuuseumi seto talus

Jaanipäeva, kesksuve püha, tähistamise traditsiooni ei ole kõigil rahvastel, kuid eestlastel, leedulastel, lätlastel ja ka slaavlastel on see üks aasta tähtsamaid pühasid. Püha põhijooned on sarnased nii üle-eestiliselt kui ka rahvusvaheliselt, kuna oli ju tegemist vastastikune mõjuga. Eestlaste jaanituled süüdatakse looduses, aga püha peetakse ka linnades. Jaanipäev on iidne suvine suurpüha, mille juured ulatuvad kristluse eelsesse aega. Jaaniajal õitsevate taimede maagiline ja raviv mõju on üldtuntud. Enne jaanipäeva valmistatakse saunavihtasid ja korjatakse ravimtaimi. Eestlased, lätlased, ersad, mokšad, setod, ukrainlased ja venelased tutvustasid muuseumis oma jaanipäeva kombestikku. Ühiselt kaeti laud, söödi kaasatoodud traditsioonilist jaanipäevatoitu ja maitsti jooke. Peol osalesid Läti Rahvuskultuuriseltsi folklooriansambel „Reevele“, ukraina folklooriansambel „Žurba“, Eesti-Mordva seltsi folklooriansambel „Vastoma“, slaavi folklooriansambel „Bõliina“, Pärimuslaulu seltsing, udmurdi folklooriansambel „Ošmes“ ja seto leelokoor „Sõsarõ“.


HINGEDEPÄEV 2. novembril 2015 Tallinna Rahvaülikoolis

Kõiki rahvaid ühendab austus oma esivanemate vastu. Eestlastel kulmineerub see 2. novembril ja väljendub eriliselt läbi kogu sügisese hingede aja. Eestlaste hingedepäeva ühisel tähistamisel sai tutvuda esivanemate mälestamisega seotud rikkalike kommete ja tavadega - lauldi pärimuslaule, tutvustati viie rahva kombestikku, mis kõik seotud esivanemate tänamisega. Ühiselt kaetud rikkalikust söögilauast said osa ka kadunute hinged – igast toidust asetati mõni näputäis käterätikule ning viidi aeda põõsa alla. Hingedepäeva tähistasid eestlaste Pärimuslaulu seltsing, Natalia Ermakov ja Eesti-Mordva Seltsi folklooriansambel „Vastoma“, Ljudmila Jamurzina, Maria Korepanova ja Udmurtide Ühing „Ošmes“ ning Galina Rõbalko ja ansambel „Palan“.


Näituse koostas ERÜ, seda toetas Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Regionaal- ning Vähemuskeelte Liit.