Mihklipäev
Mihklipäev on ikka olnud vastandpäev Jüripäevale. Kui aprillis algavad põllutööd ja väljas karjatamine, siis mihklipäev lõpetab need tegevused. Teenijarahva töösuvi sai läbi, palka maksti ka aastateenijatele, karjalapsed võisid kooli minna ja said jalanõud jalga. Päeva oli võimalik tähistada rikkalikuma toidulauaga, sest valminud olid sügisannid ja oli tapetud mõni loom või lind. Lauale pandi hooaja viimane või. Selle päevaga on väga tugevalt seotud õlle joomise traditsioon. Õlut käidi mekkimas ka naabrite juures või mindi õhtul kõrtsi. Peeti mihklipäeva laata, kus hea meelega käis ka teenijarahvas, kellele anti perest laadaraha kaasa. Üldiselt oli mihklipäev puhkepäev ja pühapäev.
Tuntud ütlemine „Igal oinal oma mihklipäev“ tuleb sellest, et mihklipäeval oli kombeks tappa lammas või oinas. Seda võis teha nii ohverdamiseks tulevase põllu ja karja heaks või esivanemate kostitamiseks kui ka juba eespool mainitud põllutöödega lõpule jõudmise ning suviliste tööaasta lõpetamise tähistamiseks.
NB! Mihklipäeval algab vabaõhumuuseumi tavehooaeg, kui muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani. Esmaspäevale langeval mihklipäeval on kassa, Kolu kõrts ja Lau külapood avatud kell 10-17 ning muuseumi territoorium kell 11-19.
Sissepääs on kõigile tasuta!
Avatud on karjalapse seiklusrada!