Jüripäev
Külastajad saavad taludes end proovile panna, kas nende ramm ja mõistus annavad vana aja sulase mõõdu välja.
Suvehooaja alguse puhul on jüripäeval sissepääs muuseumisse tasuta!
Jüripäeval aeti loomad karjamaale ja alustati kevadise maaharimisega, mistõttu on siia üle kandunud mitmed karjalaske- ja künnipäeva kombed.
Sel päeval tuli olla ettevaatlik, et oma majapidamist mitte kahjustada. Näiteks ei tahetud midagi kodust välja laenata ega anda. Enne jüripäeva ei tohtinud maa peal istuda ega paljajalu käia, sest maa oli veel hingamata ja mürgine. Kuna seda peeti taimekasvu alguse päevaks, siis ei olnud lubatud puid raiuda ega oksi lõigata. Ka muid müra ja kolinat tekitavaid töid (kanga kudumine, pesu kolkimine) ei soovitatud jüripäeval teha. Vastasel korral oli suvel palju äikest oodata.
Et kogu suvi kaunis välja näha, olid sel päeval hinnatud kodused iluprotseduurid nagu lume, kasemahla või konnakuduga näopesemine.
Jüripäevast alates ei võinud hommikuti enam ilma söömata õue
minna. Tuli natukenegi linnupetet võtta, et ise mitte lindudelt petetud
saada. Eriti suurt häda ja õnnetust olevat endaga kaasa toonud käo petmine.
Jüripäeval alustati kapsamaa ja taimelavade külviks ettevalmistamisega. Juba eelmisel õhtul põletati õues prahti ja tuhk viidi kapsalavasse, et ilusad tugevad taimed kasvaksid. Kapsataimed küttismaasse peab kõikse hiljem jüripäävast maha tegema, kui hilja teed, siis ei saa taimed õigeks ajaks suureks (Haljala).