Jõuluküla "Jõulud kirjasõnaga"

Enne jõule tasub meeles pidada, et tänagi on kõige parem kingitus raamat. Kuidas aga kirjeldada hardust, mida pakkus jõuluõhtul pereisa ette loetud piiblisalm rehetoas küünlavalgel, või rõõmu, mida 100 aastat tagasi tõi lapsele kingitud esimene juturaamat? Milline oli koolmeistri roll kirjasõna levitamisel?

Läbi aegade on jõulukingina hinnatud väärt ilu- ja teabekirjandust, kuid rõõmsat elevust võib tekitada kaunis värvitrükis pühadekaartki. Trükisõnas jagati eestiaegsetele perenaistele pühadenõuandeid ajakirjas „Taluperenaine“, 1990. aastatel lõi laineid Anttila jõulukataloog. On olnud neidki aegu, mil osa kirjasõnast oli põlu all.

Eesti Vabaõhumuuseumi Jõuluküla annab elava ajaloo pildikestena edasi lood, kuidas kirjavara on läbi aegade meie jõulumeeleolu kujundanud ja uusi traditsioone luua aidanud.

Jõulukülas liiguvad ringi jõuluvana ning jõulusokk, kes kuulavad rõõmuga laste jõululaule ja -luuletusi. Rõõmu saab tunda värskes õhus liikumisest, olgu siis hobusõitu tehes või hoopis tõukekelguga mööda külateid liueldes, kuidas ilmataat parasjagu just võimalusi pakub. Sutlepa kabelis kõlab koorilaul ja Kolu kõrtsi ees on väike jõulumüük.

Sassi-Jaani talu püstkoda – head teed Eesti Vabaõhumuuseumi sõprade seltsilt

Koos mõnusalt sooja ja aurava joogiga saad Jõuluküla teele kaasa mõne targast raamatust leitud mõttetera.

Köstriaseme talu – külarahva vaimulik kirjavara

Esimesed raamatud, mis talurahva kodudesse jõudsid, olid vaimuliku sisuga. Pikkade pühade ajal oli rohkem aega kirjasõna uurida. Köstriaseme peremees loeb oma kodakondsetele piiblit. Saad aidata gooti kirja lugeda ja temaga kirjapandu sisu üle arutada. Perenaine näitab, kuidas teha väikseid lihtsaid jõulukroone.

Pulga rehetuba – jõulud talutares

Pulga perenaisel on pühadelaud juba kaetud, kuid tanguvorstid vajavad veel toppimist. Lapsed kutsuvad osa saama pähkli- ja kindamängust. Peremees on koju toonud uudse kalendri ehk 1882. aasta tähtraamatu. Saad koos pererahvaga uudistada, millised teadmised selle trükisega majapidamisse jõudsid.

Härjapea talu – „Kui isa kinkis raamatuid…“ (Jüri Parijõgi)

Härjapea peremees on linnast kaasa ostnud erinevat kirjavara, millest saab loomeindu terve pere. Kes mõlgutab mõtteid kirjanikuks hakkamisest, kes plaanib välja anda talu ajalehte. Perenaisele jäi kingiks saadud kokaraamatust silma pumpernikli retsept. Suures elutoas saad meisterdada 1930. aastate ajakirjadest leitud jõulukaunistusi.

Lau külapood – jõulueelne kaubavalik ja jõulukaardid

Enne jõule on poodi asja tihedamini kui muidu. Samal ajal kui poeruumis käib vilgas pühade-eelne kauplemine, imetletakse elutoas kaugelt Argentiinast saadetud jõulukaarti. Poepreili ootab lapsi endale appi, et meisterdada üks tore jõulukaart, mis omakorda väljamaa sugulaste poole teele saata.

Kolu kõrts – jõulukõhutäis ja pühaderõõm

Kõrts on ikka olnud külaelu keskus. Kõrtsitoas ja tallialuses saab ennast kosutada traditsioonilise jõulutoiduga, õuel toimub väike jõululaat. Kõrtsi läheduses liiguvad ringi jõuluvana ja jõulusokk, kes kuulavad rõõmuga laste jõululaule ja -luuletusi ning poetavad tänuks pihku magusa kompu.

1980 –  defitsiitsed trükised

Pererahval on õnnestunud vanapaberi eest hankida ihaldatud bestseller, Arthur Hailey „Lennujaam“. Pereema sõbranna on kaasa võtnud moeajakirja „Burda“, mille lõike järgi hakatakse nääripeoks kleiti õmblema. Pereisa tudeerib äsja soetatud käsiraamatut „Ahjud, pliidid, kaminad“, et hakata uude majja küttekeha ehitama.

1993 –  klantsid kataloogid ja kollane ajakirjandus

Rohkem kui raamatud, hakkasid inimesi huvitama seni põlu all olnud teemad. Kiiresti kogus populaarsust kõmu ja klantspiltidega kollane ajakirjandus. Kataloogidest võis leida pilte imelistest lääne kaupadest, mis tihti jäid vaid unistuseks. Siin peres sirvitakse Kodu-Anttila kataloogi ja uuritakse uusi meeliköitvaid teemasid käsitlevaid ajakirju.

2019 – eneseabi raamatutest

Käsiraamatutest on alati saadud praktilist abi ehitamisel, aianduses või kokanduses. Uuel aastatuhandel õpetatakse trükisõnas üha enam ka seda, kuidas oma elu ja vaimse tervisega hakkama saada. Peretütar jagab jõulutoite valmistavale emale raamatutarkust eluga paremaks toimetulekuks.

Kelder - raamatute parandamine

Just lemmikraamatud kipuvad olema need, mis kõige rohkem kuluvad ja vajavad vahel kiirabi. Muuseumi spetsialistid annavad nõu raamatute hoiutingimuste ja kergemate hooldustööde osas. Võid abi vajava raamatu kaasa võtta ja uurida, kuidas seda parandada.

Kuie külakool – koolmeistri raamatukogu ja jõululaulud

1935. aasta raamatuaasta puhul on kool saanud soetada mitmeid uusi raamatuid. Nüüd on koolmeistril aeg neid koolimajja kogunenud haridusseltsi liikmetele tutvustada. Lastele loetakse ajakirja „Laste Rõõm“ ja lauldakse üheskoos vanu tuttavaid jõululaule.

Sepa talu – salajased jõulud

Nõukogude ajal olid jõulud kui kirikupüha põlu all, sellegipoolest peeti mõneski peres jõule salaja. Kaetud akende taga põletati küünlaid ja püüti omakseid kinkidega meeles pidada. 1952. aastal on kolhoosisepa peres välja otsitud vana piibel, kuigi keelatud raamatud on enamasti kindlalt ära peidetud.

Sutlepa kabel – jõulukontserdid ja pühadepalvus
13. detsembril
Kell 11 Tallinna Saarlaste Segakoor
Kell 12 Tallinna Prantsuse Lütseumi vokaalansambel
Kell 13 LÕV koor ehk Tallinna Inglise Kolledži lastevanemate, õpetajate ja vilistlaste koor

14. detsembril
Kell 13 Peeteli Kammerkoor
Kell 14 Nõmme Pärimuskool
Kell 15 Jõuluküla palvus

Kolga rehemaja – Meelis Kihulase rahvapärane puutöökool „Edev Eremiit“

• Kassad asuvad muuseumi peaväravas ja tagumises väravas (ca 1 km Kakumäe suunas).
• Tasuta parkimine on peaväravas, Tehasemaja ja muuseumi tagumises parklas.
• Muuseumisse toovad bussid nr 21 ja 21B. Peavärava juures on peatus Rocca al Mare ja tagumise värava sissepääsu juures peatus Õismäe raba. Tagasi kesklinna suunas viivad bussid 41 ja 41b.