Jaanipäev. Tere, saunakene, tere, saunaleilikene! 

23. juunil 2023 kl 19–00 

OSTA PILET SIIT

 

Jaanilaupäev on eestlaste üks komberikkamaid pühi. Uhkete jaanitulede, kaasakiskuvate pillilugude, väsimatu tantsu ja kriuksuvate külakiikede kõrval on jaanipäeva lahutamatuks osaks olnud läbi aegade ka värsketest kasevihtadest lõhnav saun.

Tänavuse sauna-aasta puhul tõstame vabaõhumuuseumi jaanipäeval au sisse meie saunapärandi ning tutvustame sauna rolli eestlase elus sünnist surmani.

Küdevate saunaahjude uudistamise kõrval saab osa ka rahvamängudest, jõukatsumistest, imemuinasjuttudest, jaanilõketest ja Tallinna romantilisimast päikeseloojangust.

Esinevad Marko Matvere koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga, Rahvakunstiselts Leigarid jpt.

 

 

Peavärav  

19.00 Jaanitulede süütamise rongkäik 

Jaanitulede süütamise rongkäik saab alguse kell 19.00 peavärava juurest. Tuled süüdatakse kiigeplatsil ja külaväljakul.

 

Kiigeplats – jaanituli ja Väikeste Lõõtspillide Ühing 

Kl 19.15 tervituskõned  

Kl 19.20 jaanitule süütamine

Kl 20.00 folklooriklubi Maatasa

Kl 21.00, 22.00, 23.00 Väikeste Lõõtspillide Ühing

Kl 23.45 Koidu ja Hämariku kohtumine

 

Külaväljak – 19. sajandi külajaanituli 

Programm kl 19.45–23.00 

Kl 19.45 Jaanitule süütamine 

Kohalik rahvas ja kaugemalt tulnud külalised on kogunenud külaväljakule jaanilaupäeva tähistama. Rahvakunstiselts Leigarid hoiab elus vanu kombeid, tantsides ja lauldes ümber jaanilõkke ning korraldades lõbusaid ühismänge.

 

Tegevused taludes kl 19–23: 

 

Köstriaseme talu – saun rehetoas 

Sada aastat tagasi oli täiesti tavaline, et nii elamine, viljakuivatamine kui ka saunatamine ja vihtlemine toimusid ühes ja samas ruumis – rehetoas. Põhja- ja Lääne-Eestis levinud lahtise kerisega reheahi sobis hästi leili viskamiseks.

Pererahvas on end rehetoas puhtaks pesnud ja jaanikule tõtanud. Vanaperenaine on köetud ahju kõrvale selga soojendama jäänud ja kõneleb, kuidas rehetoas sauna tegemine käib.

 

Pulga talu – saun muinasjuttudes ja rituaalsetes kommetes

Saun oli meie esivanemate jaoks püha paik, millesse suhtuti suure austusega. Saunas käimine oli rituaalne toiming ja sellega oli seotud palju uskumusi ja kombeid. Saunast kõnelevad nii mõnedki muinaslood.

Pulga talu saun on kütte pandud ja saunarahval jätkub lugusid nii vaeslapse saunaskäigust, härja saunateost kui pruudieas tüdrukute rebasesabaga vihtlemisest.

 

Rehealuses näeb näitust Põhja-Eesti pulmakommetest, rehemaja ees saab mängida hobusemängu ning katsuda jõudu vägikaikaveos.

 

Härjapea talu – eestlase kodune hügieen 1930. aastatel

Puhtuse hoidmisest ja hügieenist asuti 1920.–1930. aastatel rääkima üha enam, kuid vanu harjumusi oli raske muuta.

Härjapea talu perenaine õpetab naabrinaisele, kuidas lihtsate vahenditega kodu koristada ja kuulab raadiost imestamapanevaid lugusid linnade sanitaartingimustest.

 

Nulli-Maie saun – elu ja surm saunas

Talumaadel asuvad saunad olid tihtipeale elupaigaks kehvemale rahvale, kes teenis leiba päevilistena suuremates majapidamistes. Elati kitsalt ja talupere saunaskäigu ajaks tuli kodunt välja minna.

Nulli-Maie vaeseid saunikuid on jaani eel tabanud suur õnnetus. Pere toitja on enne kibekiiret heinaaega ära surnud. Saun on sel korral jäänud kütmata, sest seal peetakse kadunukese üle valvet.  

 

 

Roosta talu – saun ja tervis 

Haigeks jäädes oli saun esimene koht, kust abi otsiti. Saunas raviti valutavaid liigeseid, külmetusi, laste- ja nahahaigusi, külatargad tegid soonetasumist ning panid kuppu.

Eriti tervistavaks peeti vihtlemist. Saunavihtu sai eri liiki puudelt – igal oksal oli oma jõud ja sellega vihtlemisel oma kord. Vihad tuli valmis teha enne jaanipäeva või jaanilaupäeval.  

Sauna ees õpetab peremees kasevihta tegema ning külatargalt saab teada, millistes taimedes on jaaniõhtul eriline vägi.

 

Taluõuel võtab lauluviisi üles Eesti arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr kl 19.40, 20.20, 20.50, 21.50, 22.20.

Omanimelisest terviseakadeemiast on külas ka Alar Krautman, kes näitab kupupanemist ja soonetasumist. 

Kl 20 ja 21.30 toimuvad lühiloengud saunapärimusest ja taigadest. 

 

Jüri-Jaagu talu – saun ja pidurõivas. Vana aja mängud

Saunas käidi alati enne tähtsamaid sündmusi, kui oli tarvis pidulikumad rõivad selga panna. Oli see siis kirikusse sõidu või jaanitulele mineku eel või hoopis enne pulmapidu.

Jüri-Jaagu talus on pruut enne peiukoju viimist rituaalselt viheldud ning kaasanaine vaatab, et ta seisusekohaselt rõivastatud saaks. Pruudi õde õpetab aidamademel külarahvale, kuidas pulmamoosekantide pillide külge seotavaid pulmapaelu punuda.

Rehemaja ees saab oma jõu ja osavuse proovile panna: võetakse mõõtu köieveos, looga alt pugemises, kotijooksus ning mängitakse teisigi vana aja mänge.

 

Jüri-Jaagu talu saun – saun ja keelekaste

Sauna juurde on ikka kuulunud karastav kali ja õlu. Jüri-Jaagu talu peremees kütab sauna ja keedab ehtsat saare õlut, et palaval heinaajal oleks, millega keelt kasta.

 

Kuie kool – pildikesi eestlaste puhtusearmastusest

Klassitoas näeb slaidiprogrammi saunadest, peldikutest ja pesupesemisest läbi ajaloo ning väikest näitust 20. sajandi ilurätikutest ja ihupesust.

 

Sepa talu – saun ja sünd. Ennustamine  

Vanasti oli peredes lapsi palju, seega ei olnud lapse sünd sugugi nii eriline sündmus. Kui perre oli saabumas uus liige, küttis tulevane isa või teinekord ka sünnitaja ise sauna soojaks. Saun oli varjuline paik, kus naine tõi lapse ilmale kas päris üksi või ämmamoori abiga.

Sepa tüdruk nutab saunas mullust naeru ja peagi on oodata ka titenuttu.

Majas ennustab Sepa eit sündivale lapsele tulevikku. Ehk jääb tal aega ka külarahvale tulevast armsamat ja saabuva aasta õnne ette kaeda.

 

Kolhoosi korterelamu saun – saun kui peopaik

Sauna roll on ajas muutunud. Kui vanal ajal oli saun püha paik, kus ei tohtinud kurja sõna lausuda ega kõva häälega rääkida, siis nõukogude ajal muutus saun peopaigaks, mille juurde kuulus popmuusika, karastusjoogid, suitsukala ja šašlõkk.

Kolhoosi kortermaja taga on aasta 1993 ning majarahvas on sauna juures jaanilaupäeva tähistamas. Kassettmakilt kostuvad viimase aja hitid, on nalja ja naeru, tantsu ja tagaajamist.

 

Maitsvat kehakinnitust pakuvad jaaniõhtul Kolu kõrts, Toiduakadeemia, Saarte suvekohvik-kauplus ning koostööpartnerid kiigeplatsil ja Jüri-Jaagu talu sauna juures.

 

Hiidlaste rändpüügimaja – saun ja ahjusöed

Kui saunaahi jahtunud, võib koldesse jäänud sütt kasutada loominguks. Jäädvusta maaliline merevaade söejoonistuseks ning soeta Saarte suvekohvikust joonistamise kõrvale maitsvaid kooke, pirukaid ja jooke.

Jäätmevaba üritus  –  kasutame üritusel Ringo pandinõusid ja palume oma nõud visata kollastesse Ringo prügikastidesse. 

 

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital,  A Le Coq, Alar Krautmani Terviseakadeemia,  Haabersti Linnaosa Valitsus.

Osta pilet!