23. juunil 2022 kl 19–00

Jaanipäev, õigemini jaaniöö on aeg, kui juhtub palju maagilist ja müstilist. Sellest jutustavad meile lood vanapaganast, rahapajast ja sõnajalaõiest. Aja jooksul on lood kokku kogutud ja raamatutesse kirja pandud. Tänavu tähistatakse raamatukogude aastat, mille puhul on ka vabaõhumuuseumi jaanilaupäeval aukohal raamatud, kirjandus ja lood. Muuseumis ringi liikudes võid sattuda tähistama 1935. aasta Eesti raamatu aastat, 100. aastapäeva A. H. Tammsaare sünnist või hoopis kuulama laulu sisse pandud lugusid ansambel Kukerpillide esituses. Ehtsat külajaanitule melu veab eest rahvakunstiselts Leigarid.

Lisaks on põnevaid jaanitegevusi kõigile: punu pärga, valmista kratti, mängi jaanilaste mänge, uudista sauna, lase endale ennustada, kuula muinasjutte, proovi kirnus võid valmistada!

Peavärav

Kell 19.00 Jaanitulede süütamise rongkäik

Jaanitulede süütamise rongkäik saab alguse kell 19.00 peavärava juurest. Tuled süüdatakse külaväljakul ja kiigeplatsil.

Kiigeplats

Öeldakse, et kes laulu sisse on kord pandud, sealt välja enam ei saa. Sestap võib öelda, et lauludki on omamoodi raamatud, mis jäädvustavad lugusid tulevastele põlvedele. Just selliseid laule esitab palavalt armastatud ansambel Kukerpillid, kes tähistavad tänavu 50 aasta täitumist oma tegutsemise algusest.

Kiigeplatsil naudi jaanilõket, rahvatantsu ning armastatud Kukerpillide muusikat!

Kell 20.00 ja kell 21.45 rahvatantsurühm Viikingid (Norra)

Kell 21.00, 22.00, 23.00 Kukerpillid

Kell 23.45 Koidu ja Hämariku kohtumine

Külaväljak – külajaanituli

19. sajandil tuldi taludest jaanitulele kokku ja peeti maha lustakas külajaanituli tantsude, laulude ja mängudega. Eriti põnev oli pidu noortele, kuid ka vanemad tulid kohale ja istusid lõkke ääres. Mänge ja rahvatantse kogus võimlemisõpetaja ja rahvatantsupedagoog Anna Raudkats, kes avaldas aastal 1926 “Eesti rahvatantsud” ning aastatel 1924–1933 mitu mängukirjelduste kogumikku.

Tänu Raudkatsi tegevusele saame rahvatantsudest ja -mängudest rõõmu tunda ka praegusel ajal. Eheda külajaanitule melu loovad rahvakunstiseltsi Leigarid lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

Kolhoosi korterelamu – 1978. Tammsaare 100

1978. aastal möödub 100 aastat eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare sünniaastast. Sel puhul korraldas kolhoos luule- ja kirjanduskonkursi, mille parimaid palasid kantakse ette kolhoosi jaanikul. Sookuru majarahvas peab oma jaanikut: eteldakse, tehakse jõu- ja ilunumbreid, imetletakse naabrimehe uhket uut masinat ja lüüakse tantsu külakapelli saatel.

Kell 20 ja 22 esineb külakapell Möllav Meri.

Kohal on ka šašlõkimeistrid ja kaljavaat.

Kuie kool – 1935. Eesti raamatu aasta

1935. aastal möödub 400 aastat esimese eestikeelse raamatu, Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumisest. Raamatuaasta puhul on koolimajja saabumas kirjanik, et esitleda oma esikteost. Uhke sündmuse puhul on kohalik raamatukogu selts ette valmistanud lavastuse “Vaikus lärmitseb” ning kohale kutsunud ka oma küla rahvamuusikud.

Tegevused taludes:

Jüri-Jaagu talu – saun ja pärjapunumine

Enne jaanikule minekut tuleb end puhtaks küürida ja kauniks ehtida. Rahvapärimuse järgi käidi saunas kindlasti enne päikese loojumist, et õnnetused ja hädad kaela ei tuleks. Saunaviha sisse tuli aga tuleviku ennustamiseks põimida üheksa eri lille. Lilli võis korjata ka padja alla panemiseks või pärja sisse punumiseks.

Jüri-Jaagu pererahvas toimetab jaanipäeva ettevalmistustega: peretütred punuvad pärgi, sulane kütab sauna ning meisterdab kasevihtu.

Roosta talu – rahvajutud ja -laulud

Enne kirjasõna anti teadmisi põlvest põlve edasi suuliselt juttude ja laulude kaudu. Lauldi nii tööd tehes, näiteks lõikusel või karjas käies, aga ka kiigel käies, mängides, matustel ja pulmades.

Kambrisse on kogunenud naispere, kes vestavad muinasjutte rahapajast, sõnajalaõiest ja muust müstilisest. Juttude vahele lauldakse vanu (jaani)laule ja mängitakse pilli. Juturingid toimuvad kl 19.15, 19.45, 20.15, 20.45, 21.15 ja 21.45.

Kolga talu – ennustamine ja karjalapse mängud

Jaanilaupäev on maagiline päev, mil tegeletakse kõiksugu nõiduste ja ennustustega. Kolga talu saunas on end sisse seadnud perenaise õde, kelle juures saad teada, milline saatus ees ootab.

Taluõuel saad mängida karjalaste mänge: proovi karkudel kõndida, looga alt läbi pugeda või hoopis soolakotti kaaluda!

Sepa talu – võitegu

Nii nagu kogu kevade alates lihavõtetest, olid ka jaani ajal au sees piimatoidud, mida ühiselt lõkke ääres söödi ning mida tehti kogu nädala jooksul hoolikalt kogutud piimast. Öeldakse, et just sel ajal andsid lehmad kõige mahlasemat piima.

Piimast saab koort ja koorest tehakse võid. Sepa talus ongi parajasti käsil võitegu.

Härjapea talu – kohupiimatoidud

Härjapea talu köögist tuleb magusat lõhna - perenaine küpsetab kohupiimakorpe värske Taluperenaise retsepti järgi.

Köstriaseme talu – kratitegu

Küllap on igaüks kuulnud kratist ehk pisuhännast, kes vara kokku tassib. Kratti tehes ja ellu äratades peab aga ettevaatlik olema, et ei juhtuks nii, nagu kubjas Hansuga Andrus Kiviräha “Rehepapis”. Köstriaseme perenaine õpetab, mismoodi valmistada endale varavedajat kratti.

Avatud on ka Sassi-Jaani, ja Pulga talu, Seto Vanatalo ja Peipsivene Petšonkini maja. Kõik muuseumi talud on avatud kuni kl 22.30.