Jaaniõhtu 

Jaaniõhtu "Terves kehas terve vaim"

23. juunil 2026 kl 19:00–00:00 
 

Tänavu pöörame jaaniõhtul tähelepanu liikumisele, mis on olnud suvepidude lahutamatuks osaks. Spordipisikuga nakatasid rahva 19. sajandi lõpul nende endi seast võrsunud kuulsad jõumehed, kes innustasid kehakultuuriga tegelema ja spordiseltse asutama. Eesti Vabariigi ajal tegeldi kehakultuuriga juba teadlikult ja sihipäraselt ning põimiti seda suviste sündmuste kavasse. Jaaniõhtute juurde kuulunud sportlikud etteasted ja võistlused olid ka nõukogude ajal au sees. 

Terve ja tugev keha annab hingejõudu ja aitab raskustele vastu panna! Spordi kõrval on rahva vaimu turgutanud muusika, tants, laul ja rõõm koos olemisest. Sel aastal leiadki meie jaanikul eri ajastute sportlikke piduõhtuid, jõukatsumisi, saunatarkusi, tantsu ja laulu. Muusikat teevad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Lõõtspillipoisid, Tabasalu Brass ja Peeter Kaljumäe, Kaido Kallikorm ja teised.

Talud, kus on programm, on avatud kuni 23:00. Talud, kus ei ole programmi, suletakse kell 22:30.

Osta e-pilet ette siit!

Jaaniõhtu algab traditsiooniliselt kell 19:00 muuseumi peaväravast piduliku rongkäiguga. Leigarite laulu ja pillimängu saatel liigutakse kiigeplatsile, kus süüdatakse suur jaanilõke. 

Õhtut alustab Norra eestlaste rahvatantsugrupp. Kell 21, 22 ja 23 on laval Väikeste Lõõtspillide Ühing. Enne südaööd kohtuvad Koit ja Hämarik, kes kannavad jaanitulukese kustuvas ehavalguses kaugele merele.

Köstriaseme talu – kutse tantsule

Teised pereliikmed on küll jaanitulele tõtanud, kuid peremees Kaido on jäänud aidamademele pilli sõrmitsema. Küllap toovad tema karmoškal mängitud meremeeste laulud ja ilmasõja aegsed pillilood õuele need, kes siin hea meelega jalga keerutavad. Eks ole ju tantsiminegi igati tore viis liikumiseks!

Härjapea talu – Mäetaguse valla spordiseltsi jaaniõhtu

1930. aastatel püüti viia kehaline kasvatus laiemate rahvahulkadeni. Maarahvas tegi küll igapäevaselt rasket tööd, kuid spordiga tegelemine andis teadmisi keha sihipärasest arendamisest. Koos harjutamine ja võistlemine kasvatavad jõudu ja tervendavad vaimu! Spordiseltsi piduõhtul hoiavad tuju üleval puhkpilliorkester Tabasalu Brass ja härra Peeter Kaljumäe.

Kuie külakool – laul teeb rinna rõõmsaks!

Sporditegemisest on kirjutatud toredaid laule. Lauldakse ka kõigest muust, mis inimesi rõõmustab, meele kergeks ja tuju heaks teeb. Koolirahvas kutsub külalisi koos Jaagup Kippariga laulma. Koolimajast algab ka jaaniõhtu seiklusmäng, mis hoiab liikumises terve pere ja viib mängijad kohtadesse, kuhu tavapäraselt ei satu.

Roosta saun – taimedega arstimine

Jaanisaun ja taimedega ravitsemine toovad kehale kergendust. Et järgmisel aastal tervisemuredest pääseda, tuleb jaanilaupäeval enne päevaloojangut saunas käia. Saunaviha sisse pannakse taimi, mis on just jaaniõhtul erilist väge täis. Kindlasti tasub ravijõuga taimi ka lähemalt tundma õppida.

Jüri-Jaagu saun-suveköök - saunavihtade tegemine

Peremees kütab sauna ja teeb kaseokstest vihtasid. Õige saunaviht ja saunaleil teevad kehaga imet! Praegu on vihategemiseks just õige aeg. Liiga vara tehtud vihal tulevad lehed lahti, liiga hilja tehtul on aga lehed kõvad. Jaaniõhtul peab iga saunaline endale ise saunaviha valmistama. Õnneks pole peremees kade, ta õpetab kõigile selle kunsti selgeks!

Külaväljak – Leigarite tantsu- ja rahvarõivailu

Tähtsamatel pühadel pannakse end parimaisse rõivaisse. Jaaniõhtul näeb kiige juurde tantsima kogunenud Leigarite rahva seljas Eesti eri piirkondade rahvariideid. Värvikirevad ja naturaalsetest kangastest rõivad lisavad kandjale väärikust, pakuvad silmailu ning kaitsevad vihma ja tuule eest. Tants teeb aga igaühel tuju heaks!

Kolga talu õu - vanaaegsed rahvamängud

Kehakultuuriga tegeleti külades ammu enne seda, kui esimesed eestlased spordimaailmas kuulsaks said. Omamoodi kehaliseks kasvatuseks võib ju pidada nii rahvalikku köievedu, kotijooksu, karkudel kõndimist kui ka looga alt läbipugemist! Kindel on see, et needki alad arendavad osavust, kiirust, tugevust ja painduvust.

Kolga talu aida-lauda rait on jaaniõhtul suletud, et pööriöö paiku liikvel olevad kurjad vaimud loomi ei kimbutaks.

Hiidlaste rändpüügimaja – paberile püütud tunded

Kes tantsust ja sportimisest väsib, saab siin aja maha võtta ning unistavalt üle mere vaadates oma mõtted ja tunded üles joonistada.

Kolhoosimaja õu – 1980. aasta jaanipidu - omaküla olümpia

1980. aasta olümpiamängud tõid suure spordipeo eestlastele koju kätte. Sookurul küll purjetada ei saa, aga ühe korraliku rahvapeo suudavad kolhoosnikud püsti panna küll! Kortermaja õuel võetakse mõõtu erinevatel spordialadel: õllekasti tõstmine, sapaka sikutamine, saapa- ja pallivise, koroonamäng ja muu, mis tuju rõõmsaks teeb. Šašlõkipann tossab ja toimub ühislaulmine koos Lõõtspillipoistega!

Kuna muuseumi parklad ei mahuta kõiki autosid, siis soovitame tulla ühistranspordi või jalgrattaga.

• Muuseumi peaväravasse (peatus Rocca al Mare) toovad bussid nr 21 ja 21B Balti jaamast ja kesklinnast. 
• Väike-Õismäelt toob muuseumi peaväravasse buss nr 21A.
• Kesklinnast väljuvad bussid nr 42 ja 8: sõita kuni Zoo peatuseni Paldiski mnt-l, sealt on ca 15minutit jalgsimatk mööda mereäärset promenaadi vabaõhumuuseumini.
• Peavärava esine parka on avatud ainult invasõidukitele, jalgratastele ja turistibussidele. Kesklinna poole jääv Tehasemaja parkla ja tagumine parkla (ca 800m Kakumäe suunas) on avatud kõigile. Tagumine parkla koos seal asuva kassaga on avatud alates kell 18.
• Muuseumis võib sõita enda jalgrattaga või jätta selle kassamaja ees olevasse rattaparklasse.

Piletikassad on jaaniõhtul avatud:

• peaväravas ja kassamajas 10-23
• tagumise parkla kassa (ca 800m Kakumäe suunas) 18-22
• NB! Muusemikaardiga on 23.06 sissepääs ainult kell 10-16. Jaaniõhtul Muuseumikaardiga sissepääs ei kehti!