Jaanipäev. Raamat külas, küla raamatus.
23. juunil 2022 kl 19–00
Jaanipäev, õigemini jaaniöö on aeg, kui
juhtub palju maagilist ja müstilist. Sellest jutustavad meile lood
vanapaganast, rahapajast ja sõnajalaõiest. Aja jooksul on lood kokku kogutud ja
raamatutesse kirja pandud. Tänavu tähistatakse raamatukogude aastat, mille
puhul on ka vabaõhumuuseumi jaanilaupäeval aukohal raamatud, kirjandus ja lood.
Muuseumis ringi liikudes võid sattuda tähistama 1935. aasta Eesti raamatu
aastat, 100. aastapäeva A. H. Tammsaare sünnist või hoopis kuulama laulu sisse
pandud lugusid ansambel Kukerpillide esituses. Ehtsat külajaanitule melu
veab eest rahvakunstiselts Leigarid.
Lisaks on põnevaid jaanitegevusi kõigile:
punu pärga, valmista kratti, mängi jaanilaste mänge, uudista sauna, lase endale
ennustada, kuula muinasjutte, proovi kirnus võid valmistada!
Peavärav
Kell 19.00 Jaanitulede süütamise rongkäik
Jaanitulede süütamise rongkäik saab
alguse kell 19.00 peavärava juurest. Tuled süüdatakse
külaväljakul ja kiigeplatsil.
Kiigeplats
Öeldakse, et kes laulu sisse on kord pandud, sealt välja enam ei saa. Sestap võib öelda, et lauludki on omamoodi raamatud, mis jäädvustavad lugusid tulevastele põlvedele. Just selliseid laule esitab palavalt armastatud ansambel Kukerpillid, kes tähistavad tänavu 50 aasta täitumist oma tegutsemise algusest.
Kiigeplatsil naudi jaanilõket,
rahvatantsu ning armastatud Kukerpillide muusikat!
Kell 20.00 ja kell 21.45 rahvatantsurühm Viikingid (Norra)
Kell 21.00, 22.00, 23.00 Kukerpillid
Kell 23.45 Koidu ja Hämariku kohtumine
Külaväljak – külajaanituli
19. sajandil tuldi taludest jaanitulele kokku ja peeti maha lustakas külajaanituli tantsude, laulude ja mängudega. Eriti põnev oli pidu noortele, kuid ka vanemad tulid kohale ja istusid lõkke ääres. Mänge ja rahvatantse kogus võimlemisõpetaja ja rahvatantsupedagoog Anna Raudkats, kes avaldas aastal 1926 “Eesti rahvatantsud” ning aastatel 1924–1933 mitu mängukirjelduste kogumikku.
Tänu Raudkatsi tegevusele saame rahvatantsudest ja -mängudest rõõmu tunda ka praegusel ajal. Eheda külajaanitule melu loovad rahvakunstiseltsi Leigarid lauljad, tantsijad ja pillimängijad.
Kolhoosi korterelamu – 1978. Tammsaare 100
1978. aastal möödub 100 aastat eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare sünniaastast. Sel puhul korraldas kolhoos luule- ja kirjanduskonkursi, mille parimaid palasid kantakse ette kolhoosi jaanikul. Sookuru majarahvas peab oma jaanikut: eteldakse, tehakse jõu- ja ilunumbreid, imetletakse naabrimehe uhket uut masinat ja lüüakse tantsu külakapelli saatel.
Kell 20 ja 22 esineb külakapell Möllav Meri.
Kohal on ka šašlõkimeistrid ja kaljavaat.
Kuie kool – 1935. Eesti raamatu aasta
1935. aastal möödub 400 aastat esimese
eestikeelse raamatu, Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumisest. Raamatuaasta
puhul on koolimajja saabumas kirjanik, et esitleda oma esikteost. Uhke sündmuse
puhul on kohalik raamatukogu selts ette valmistanud lavastuse “Vaikus
lärmitseb” ning kohale kutsunud ka oma küla rahvamuusikud.
Tegevused taludes:
Jüri-Jaagu talu – saun ja pärjapunumine
Enne jaanikule minekut tuleb end puhtaks küürida ja kauniks ehtida. Rahvapärimuse järgi käidi saunas kindlasti enne päikese loojumist, et õnnetused ja hädad kaela ei tuleks. Saunaviha sisse tuli aga tuleviku ennustamiseks põimida üheksa eri lille. Lilli võis korjata ka padja alla panemiseks või pärja sisse punumiseks.
Jüri-Jaagu pererahvas toimetab jaanipäeva ettevalmistustega: peretütred punuvad pärgi, sulane kütab sauna ning meisterdab kasevihtu.
Roosta talu – rahvajutud ja -laulud
Enne kirjasõna anti teadmisi põlvest põlve edasi suuliselt juttude ja laulude kaudu. Lauldi nii tööd tehes, näiteks lõikusel või karjas käies, aga ka kiigel käies, mängides, matustel ja pulmades.
Kambrisse on kogunenud naispere, kes vestavad
muinasjutte rahapajast, sõnajalaõiest ja muust müstilisest. Juttude vahele
lauldakse vanu (jaani)laule ja mängitakse pilli. Juturingid toimuvad kl 19.15,
19.45, 20.15, 20.45, 21.15 ja 21.45.
Kolga talu – ennustamine ja karjalapse mängud
Jaanilaupäev on maagiline päev, mil tegeletakse kõiksugu nõiduste ja ennustustega. Kolga talu saunas on end sisse seadnud perenaise õde, kelle juures saad teada, milline saatus ees ootab.
Taluõuel saad mängida karjalaste mänge: proovi karkudel kõndida, looga alt läbi pugeda või hoopis soolakotti kaaluda!
Sepa talu – võitegu
Nii nagu kogu kevade alates lihavõtetest, olid ka jaani ajal au sees piimatoidud, mida ühiselt lõkke ääres söödi ning mida tehti kogu nädala jooksul hoolikalt kogutud piimast. Öeldakse, et just sel ajal andsid lehmad kõige mahlasemat piima.
Piimast saab koort ja koorest tehakse võid. Sepa talus ongi parajasti käsil võitegu.
Härjapea talu – kohupiimatoidud
Härjapea talu köögist tuleb magusat lõhna - perenaine küpsetab kohupiimakorpe värske Taluperenaise retsepti järgi.
Köstriaseme talu – kratitegu
Küllap on igaüks kuulnud kratist ehk pisuhännast, kes vara kokku tassib. Kratti tehes ja ellu äratades peab aga ettevaatlik olema, et ei juhtuks nii, nagu kubjas Hansuga Andrus Kiviräha “Rehepapis”. Köstriaseme perenaine õpetab, mismoodi valmistada endale varavedajat kratti.
Avatud on ka Sassi-Jaani, ja Pulga talu, Seto Vanatalo ja Peipsivene Petšonkini maja. Kõik muuseumi talud on avatud kuni kl 22.30.
Kindlasti astu läbi ka Kolu kõrtsist ja Lau poest.