2. detsembril 2022 toimus Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM) Seto laudas teaduspäev, kus olid teemadeks alevike ajalooline areng tekkimisest tänapäevani ning väljakutsed, millega need tänapäeval silmitsi seisavad. Teaduspäeva eesmärgiks oli pakkuda mõtteainet inimestele, kellele läheb korda eluolu väljaspool suuremaid keskuseid ning kes soovivad rahulikku keskkonda kinnisvara soetada, vanadele hoonetele uue hingamise anda või kohalikku elu edendada.
Teaduspäeva põhieesmärgiks oli tutvustada muuseumis aasta jooksul tehtud teadustöö tulemusi, mis 2022. aastal olid suures osas keskendunud kunagisele eluolule alevikes. Samuti pidasid huvitavad ettekanded erinevate ülikoolidega seotud õppejõud ja tudengid, kes rääkisid väikeasulate arengutest, võimalustest, probleemidest ning väljakutsetest nii arhitektuurilises, sotsiaalmajanduslikus kui ka regionaalpoliitilises võtmes.
„19. sajandil tekkinud alevite seas oli tööstusaleveid (Sindi, Kärdla, Kunda), oli käsitöö- ja kaubandusaleveid (Mustvee, Tõrva, Otepää) ja oli ka kuurorte nagu Narva-Jõesuu,“ kommenteerib Eesti Vanaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi, kes tutvustas teaduspäeval vanade aadressiraamatute põhjal Eesti alevite sajandivahetuse eluolu. „Kõik nad erinesid üksteisest päris palju, aga kõiki aleveid ühendas soov saada linnaks ning enamus ka said.“
Ettekanded
Heiki Pärdi (EVM) – Eesti alevid 19.-20. sajandivahetusel vanade aadressiraamatute andmeil
Elvi Nassar (EVM) – Laura alevik Petserimaal
Hanno Talving (EVM) – Kroonu viinamonopolist ja monopolipoodidest
Rasmus Kask (EVM) – Majaomanike kogemused hoonete renoveerimisel maapiirkonnas: miks ja kuidas maamajad saavad või ei saa korda?
Kristi Grišakov (Rahandusministeerium) – Kohalike omavalitsuste tühjenemise mustrid ja põhjused
Garri Raagmaa (inimgeograaf, TÜ Pärnu Kolledži direktor) – Eesti viimase 30 aasta regionaalse arengu lained. Kas tagasi väikelinna?
Annika Valkna (arhitekt) – Töö ja elu maal, Imavere näitel
Saara Mildeberg (TLÜ) – Kultuuriturism postindustriaalsel Seiklusmaal: võimalused ja takistused Ida-Viru maakonnas
ETTEKANDJATE TUTVUSTUSED
EVM vanemteadur Heiki Pärdi on uurinud nii eestlaste argielu, maailmapilti kui ka taluarhitektuuri (talude päriseksostmist, taluhäärbereid) üle Eesti.
Oma ettekandes räägib ta Eesti alevite ajaloolisest väljakujunemisest, nende olemusest ning inimestest, kes alevikes tegutsesid ja elasid.
EVM teadur-kuraator Elvi Nassar on põhjalikult uurinud Seto rahvarõivaid, kombestikku ning kultuuri, eestiaegseid maanoorte organisatsioone ning nõukogudeaegset agraarpropagandat.
Teaduspäeval rääkis ta kunagi Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud Laura alevist, mis jääb tänapäeval Venemaale. Alevis elas kunagi koos mitme rahvuse esindajaid, tegutsesid kultuuri- ja haridusseltsid ning põllumeeste ühendused. Käsitletakse kunagise vallakeskuse arengut ja selle sõjajärgset hääbumist.
EVM teadur Hanno Talving on peamiselt uurinud Eesti maakohtade ühiskondlikke hooneid: kõrtse, koolimaju, vallamaju ja ka tuulikuid.
Oma ettekandes räägib ta 19. sajandi lõpus kehtestatud riiklikust viinamonopolist, mis tõi endaga kaasa muutused kohalikul kõrtsimaastikul, avaliku viinajoomise ning salaalkoholi valmistamisega seotud probleemid.
Rasmus Kask on EVM maaarhitektuuri keskuse endine direktor, kes on analüüsinud taluarhitektuuri uurimise aluseid ning metoodikat ning käsitlenud rehielamute ning taluarhitektuuri väärtuste kaitsmist.
EVM on haaratud suurprojekti Life BuildEST IP, mille eesmärgiks on valmistada ette suurmahuline hoonete renoveerimine kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Oma ettekandes tõstatab Rasmus Kask küsimused, millises seisus on taluarhitektuur ning kas majaomanikud väljaspool suuremaid asulaid on valmis muutustega kaasa minemiseks? Ehk oleks hoopis mõistlikum aru saada, mis on maapiirkondade majaomanike vajadused ja võimalused ning neist lähtuvalt hakata suurte eesmärkide saavutamist lahendama? Oma ettekandes püüab ta neile küsimustele vastuseid leida sel suvel Järvamaal, Esna-Kareda piirkonnas läbiviidud välitööde andmete najal.
Kristi Grišakov on linnauurija, kes töötab Rahandusminiseeriumis ruumilise planeerimise poliitikakujundajana. Tema ettekanne räägib tühjenemise mustrite uuringust, mis kaardistas elanikkonna vähenemise mõju erinevat tüüpi elukeskkondadele ja hoonetele üle kogu Eesti.
Garri Raagmaa on Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor ja regionaalplaneerimise kaasprofessor. Hariduselt inimgeograaf, filosoofiadoktor aastast 2000. Enam kui 90 regionaalarengu teemalise raamatu, teadusartikli ja ‐aruande autor, mis keskenduvad piirkondlikule innovatsioonile, ettevõtlusele, identiteedile ja eestvedamisele. Õpetanud mitmetes Põhja- ja Baltimaade ning Kesk-Euroopa ülikoolides regionaalplaneerimist, majandusgeograafiat ja regionaalseid innovatsioonisüsteeme. Samuti on ta praktiseerinud alates 1992. aastast regionaalse/kohaliku arengu konsultandina. Garri on Regionaaluuringute Assotsiatsiooni Eesti esindaja ja Eesti Planeerijate ühingu liige.
Ettekandes räägib ta, milline on Eesti asustuse lugu, rändepöördest ja transregionaalsusest, keskustest, energiapöördest ja uuest geograafiast ning Eesti võimalustest teadmistepõhise tootmise ja innovatsiooni poole (TAIE 2035 ja asustus) püüdlemisel.
Arhitekt Annika Valkna on pärit Viimsist ja kasvades näinud, kuidas iseloomulik ranna-kultuuriruum ohverdatakse uusarendustele. Arhitektuur muutub aina globaalsemaks ning kohavaimu kohtab just linnast väljas. Maale projekteerimine kätkeb endas märksa suuremat ruumilist väljakutset, kui linna projekteerimine. Seetõttu uuris ta oma magistritöös kuidas ja mis tingimustel võiks maa-piirkodades ruumi planeerimist suunata ning tegi ettepaneku uushoonestuse loomiseks Imavere külasse. Ettekandes räägib ta oma arhitektuuri magistritöö “Töö ja elu maal, Imavere näitel” põhjal, kuidas läbimõeldud projekteerimisega väikeasulate eluolu elavdada.
Saara Mildeberg on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse nooremteadur ja kultuuride uuringute doktorant. Oma ettekandes käsitleb ta tööstusjärgsete maastike taaselavdamist turismis.