Põlise puitarhitektuuriga Eesti külas hakati talude iseseisvumisega 19. sajandi teisel poolel ehitama päris palju hooneid kivist. Valdavalt kasutati ilmastiku ja teiste keskkonnamõjude suhtes püsivat kivi (paasi ja maakivi) lautade, tallide, kuivatite ja keldrite rajamiseks. Elumajade ehitamiseks tarvitati looduskivi taludes väga vähe.

Laias laastus kujunes meil välja kaks suuremat müürseppade koolkonda – Muhu ja Peipsivene. Esimesed tegutsesid põhiliselt saartel ja Lääne-Eestis, teised nendest siis ida pool. Piir nende kahe erineva müürimeeste seltskonna tööpiirkonna vahel jooksis enamvähem täpselt mööda Tallinn-Pärnu joont. Nende mõlemate vabakutselise tegevuse lõpetas nõukogude okupatsioon.


Peipsivene müürseppade (murnikute) töö järele oli päris suur nõudmine eri paigus ka Eesti Vabariigi ajal, kui taluhooneid usinalt uuendati. Üks kõige suurepärasemaid ja ka erandlikumaid näiteid peipsivene müürimeistrite tööst Eesti taluarhitektuuri alal on Virumaal Sämi-Tagakülas asuva Kingvõtikse talu elumaja. Kingvõtise ehk Kingvõtikse talu (maad 49 ha) oli 1884 välja ostetud Uhtna mõisast. 20. sajandi algul oli talu peremees Jakob Seemann, kelle tütre Ida Elvine kosis Avinurmest pärit Mikk Jalak (1887-1940), kellest sai kohaliku Sämi algkooli juhataja.


Mikk Jalak koos oma naise Ida Elvinega. Perekond Jalaka erakogu


Hoone saamislugugi on eripärane: siia koduväiks tulnud Avinurme mees oli perepärimuse järgi soovinud, et talu uus elumaja meenutaks talle kodukanti. Nõnda kujuneski mõte, et uus elamu võiks stiililt ja materjali poolest meelde tuletada Avinurme kirikut.


Kingvõtikse talu elumaja (1925) aiapoolne külg. Heiki Pärdi 2011


Hoone ehitusmeistriks palgati Varnja külast pärit vanausuline Aleksandr Dudkin (ka Dutka). Haritlasperes (ka Mikk Jalaka lastest said kooliõpetajad) on kenasti säilinud peremehe täidetud majaehitustööde märkmik, kuhu on kantud kõik tehtud tööd koos vastavate tasudega.


Üks lehekülg majaehituse arveraamatust 1924-1925


Suure uhke kahe korstnaga, valtsplekist viilkatusega maakivist maja kõik uste ja akende piirded, nurgapostid, räästaalused, viilupiirded ning korstnapitsid on laotud punasest savitellisest.


Kahe akna vaheline sein Kingvõtikse majal – näide ülimalt eeskujulikust müürilaost. Heiki Pärdi 2011


Avara elumaja põhja pindala on 192 m², siin on kokku viis tuba, köök, sahver, käimla ja muud abiruumid. Säilinud on suur stiilne valgest kahlist musta raamistusega ahi.


Maja esiküljel ja tagaküljel on ühesugused väikesed suurte akendega palkonid. Perekond Jalaka erakogu


Maja mõlemal fassaadil, esikülje keskel, tagaküljel vasakus otsas, olid ühesugused puust, suurte akendega palkonid, mis lumerohketel talvedel 2010 ja 2011 said kannatada ning tulid lammutada. Nüüd on need asendatud uute samasugustega. Maja lõunapoolsel otsal on ainulaadne rauast sepisvõrega lahtine rõdu, mõlemal viiluväljal on kolm ümarat ehisakent.


Kingvõtikse talu elumaja lõunapoolset otsaseina ilmestab lisaks värvilisele müürilaole ja ümarehisakendele dekoratiivse rauast sepisvõrega lahtine rõdu. Heiki Pärdi 2011


Ehitise juures pälvib peale lihtsa, kuid stiilse arhitektuuri imetlust ka laitmatu müüritöö. 1925 valmis saanud maja läks koos kivilõhkumise ja puutööga maksma 132 658 marka.

Heas korras, hästi hoitud majas elab praegugi Mikk Jalaka järelpõlv.


Koostas Heiki Pärdi.