Kirjutades peatselt kirjastuses Tänapäev ilmuvat raamatut „Stalini aeg Eesti külas“, sattusin rahvalt võõrandatud varade kohta arhiivist andmeid otsides muuhulgas Kõlu talu materjalide peale. Töö käigus selgus muuhulgas, et talu peremees oli Vabadussõja kangelane, kellest on oma asjakohases artiklis kirjutanud tollane Viljandi Muusemi direktor Jaak Pihlak.


Kõlu talu (75 ha) Paistus ostis Loodi mõisast 5580 rbl. eest Jaak Millistver aastal 1866. Pärast Jaagu surma 1880 sai talu peremeheks tema vanem poeg Johan Millistver/Millistfer, agar seltsitegelane, Viljandi Põllumeeste Seltsi juhatuse liige, jahi- ja kalandusseltsi Valve asutaja ja esimees. 


1915 pärandas ta talu oma pojale Johanile (ka Johann, Johannes), kes oli sündinud 1890. aastal, osalenud vabatahtlikuna Vabadussõjas ning võtnud osa lahingutest kuni punavägede kätte vangi langemiseni 3. aprillil 1919 Võru rindel. Sõjavangist Luugas põgenes ta rinde kaudu tagasi kodumaale ja astus 1919. aasta septembris uuesti ratsapolku, mille koosseisus võttis osa lahingutest kuni sõja lõpuni. 


Vabariigi valitsuse otsusega 26. augustist 1921 annetati „Ratsa polgu reamehele Johannes Millistwerile Wabaduse Risti II liigi 3. järgu aumärk rinnal kandmiseks, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäidanud lahingus öösel 24/25. märtsil 1919. a. Mikita küla waldamisel“ ja 10 000 marka. Iseseisvusaastatel kuulus ta Kaitseliidu Sakalamaa Maleva Paistu malevkonda, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ning oli Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakonna revisjonikomisjoni liige.


22. septembril 1944 alustas Johann Millistfer koos perega Kõlu talust hobuvankril põgenikuteed: algul Pärnu poole, siis läbi Riia ja Klaipeda mööda Kura maasäärt pommirahe all Königsbergi. Raskustega jõuti Danzigi lähedale, kus elati kuni 1945. aastani. Rinde lähenedes tuli taas teele asuda. Nõukogude okupatsioonivõimude meelevalla all varjati end kuni 1945. aasta novembrini, mil õnnestus läände pääsenud tuttavate abiga siirduda Saksamaa lääneossa. 


Detsembrist 1945 kuni 1949. aasta suveni elati põgenikelaagris Inglise okupatsioonitsoonis Hamburgi lähedal, kus tuli kannatada nälga ja hirmu venelastele väljaandmise pärast. Juulis 1949 õnnestus perega ümber asuda Ameerika Ühendriikidesse. Johan Millistfer suri 16. septembril 1960, vahetult pärast oma 70. sünnipäeva, südameinfarkti tagajärjel (Pihlak, 2001: 202-203).


Kõlu talu peremees Johan Millistfer (1890–1960) 1935. aastal. Foto: Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 658


Autori vahemärkus: Kuna Johani naine, Kõlu talu perenaine, oli tuntud fotograafi Carl Sarapi õde Magda, siis on Tallinna linnamuuseumi ja Rakvere muuseumi fotokogudes suur hulk suurepäraseid ülesvõtteid Kõlu talu inimestest ja töödest 1930. aastail (TLM Fn 10609: 485-621, 645-721 ja RM Fn 1056: 191-366). Nõndapalju professionaalseid ülesvõtteid ei ole vist ühestki teisest Eesti talust.

 

Maha jäänud Kõlu talul oli suur stiilne vanapärane tellishäärber (1885) ja muud heas korras hooned, augustis 1939 sai valmis uus moodne laut.


Kõlu talu häärber külatee poolt. Foto Carl Sarap. Rakvere Muuseum. RM Fn 1056: 275

Kõlu talu häärber aia poolt 1938. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609:570.

 

Häärber aiapoolsest küljest. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 570

 

Uus laut pildistatuna 17. augustil 1939. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 652

 

1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil oli talus üldse 13 hoonet, sealhulgas kaks elumaja (teine sulase ehk moonakese maja). Tellistest peamajas oli seitse eluruumi, sulase majas kaks. Oli olemas vana maakivist laut, uus palklaut, viljakuivati jne. Talus oli viis hobust, 17 veist, 13 siga, 12 lammast, 176 kodulindu. Rohtaias kasvas 1014 õunapuud, 15 pirni- ja 15 kirsipuud, karusmarjapõõsaid oli 15, punast sõstart 45, musta sõstart samuti 45 põõsast.


Kõlu moonakese maja. Foto Carl Sarap 1936. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609:  603

 

Üks väheseid pilte Kõlu häärberi sisemusest. Perenaine loeb; palju on lilli. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 583

 

Läände põgenenute maine vara jäi suuremalt jaolt siia maha. Nõukogude võimuorganid hakkasid seda pärast Eestisse jõudmist kohe kärmelt üles kirjutama ja arvele võtma. Selleks anti välja eraldi asjakohane Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus nr 790. 22. augustist 1945:


Täienduseks ENSV RKN ja EK(b)P KK otsusele 14. dets. 1944. a. ENSV RKN ja EK(b)P KK otsustab:

  1. Täiendada ENSV RKN ja EK(b)P KK 14. dets. 1944. a. otsuse punkt 1a ning kinnitada see alljärgnevalt: Läbi viia kõigi hoonete ja ehitiste, põllutöömasinate, kogu inventari, kariloomade ja vara arvelevõtmine ning võõrandamine majapidamistelt, mis kuuluvad saksa kolonistidele ja koos nendega ärajoosnud kodumaa reetjaile, ning samuti neilt majapidamistelt, kus perekonnapea või keegi perekonnaliikmest on bandiidiks ja võitleb nõukogude võimu vastu [minu rõhutus – H.P.] ja perekond peab sidet ning abistab oma sugulasi vaenulikus tegevuses nõukogude võimu vastu.
  2. Täiendada sama otsuse punkt b järgmiste sõnadega: Läbi viia maa, hoonete ja ehitiste, kariloomade, põllumajandussaaduste, kõigi hobuste ja põllutöömasinate võõrandamine majapidamistelt, kus perekonnaliikmed on bandiitide aktiivseteks käsilasteks [minu rõhutus – H.P.] (varjavad neid, abistavad materiaalselt), jättes neile 5–7 ha maad, ühe lehma, ühe sea, ühe lamba ja lihtsat põllumajanduslikku inventari.

A. Veimer ENSV RKN esimees, N. Karotamm, EK(b)P KK sekretär (Eesti NSV Teataja nr 35, 1945).

Kõlu talu vallasvara loetelusse on kirja pandud kokku 145 numbrit. Tallu oli lisaks eluta varale maha jäänud ka loomi: lehmi, mullikaid, sigu, kanu, hanesid. Põllutööriistadest on esindatud adrad, erinevat liiki äkked, kultivaatorid, vilja- ja niidumasinad, kartulivõtumasinad, hoburehad, sealhulgas viljaniidumasin „Deering“, heinaniidumasin „Arvika“, kartulivõtmise masin „Franz Krull“, hobustega veetav viljapeksumasin. Veo- ja sõiduvahenditest leiame nimekirjast nii sõiduvankreid kui ka erinevaid töövankreid, lisaks oli Kõlul olemas veel vedruvanker, tööregesid ja saane.

 

 Hobune on vedruvankri ette rakendatud, perenaine on valmis sõitma. Foto Carl Sarap 1936. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 621

 

Väga huvitavad on andmed mööbli ja muu majasisustuse kohta. Kõlul oli olemas talukultuuri seisukohalt nii haruldane asi nagu tiibklaver, tollel ajal oli taludes suhteliselt harva ka telefoniaparaate. Taluhäärberile omaselt oli häärberis saal koos esindusliku mööbliga, kus peale tiibklaveri oli veel suur maast lakke peegel, punase plüüsiga kaetud sohva koos lauaga ja 8 samasugust pehmet tooli, raamatukapp teadus- ja ilukirjandusega ning kaks raamaturiiulit raamatute ja ajakirjadega. Veel leidus majas eriline kaardimängulaud. Kõlu häärberis oli koguni kolm erinevat tualettlaud-kappi, sealhulgas üks neist oli pruun, „vanamoeliste nikerdustega“ koos peegli, kahe kapi ja kuue sahtliga. Majas oli kokku seitse erinevat lauda, lisaks üks pesulaud, kaks riidekappi, üks puhvetkapp ja üks suur raamatukapp, viis voodit, sealhulgas rauast lapsevoodi ning 21 erinevat tooli. Tähelepanuväärselt palju oli Kõlul tubades lilli – kokku 58.


Perenaine kutsub lõunale. Foto Carl Sarap. Rakvere Muuseum. RM Fn 1056: 227

 

Kõlu talu vara arvelevõtmine

Üleskirjutamise ja hindamise akt nr 317. 


18. okt. 1944 komisjon koosseisus: esindaja Viljandimaa rahandusosakonnast Paistu valla maksuinspektor Johan Kärner, esindaja Paistu valla täitevkomiteest komitee esimehe asetäitja Hans Toss, esindaja August Tommusk – Paistu v. Kõlu t.


NSVL RKN 17. IV 1943. a. nr 404 otsusega kinnitatud natsionaliseeritud, konfiskeeritud, vaibe- ja peremeheta varade arvelevõtmise ja kasutamise korra määruse art. 1 alusel toimetas alljärgneva arvelevõtmist ja hindamist, mis kuulub Johan Millistferile Paistu v. Kõlu t.


  1. Lehm, punane 10. a.v. [aastat vana] – 1
  2. Lehmad (mullikad), punased – 2 a. v. – 2
  3. Härg (mullikas), punane 1 a. v. – 1
  4. Sead – 4 tk 4 k.v ja 1-aastane – 5
  5. Kanad – 15 vana, 10 noort ja 2 kukke – 27
  6. Haned, valged – 8
  7. Kalkunid – 12

Perenaine Magda loomadega taluõuel. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 670

 

8. Viljaniidumasin „Deering“, vana – 1
9. Heinaniidumasin „Arvika“ – 1
10. Riisumise reha (hobuse) – 1
11. Kartulivõtmise masin „Franz Krull“, korras – 1
12. Viljapeksumasin (hobustega veetav), vana – 1

 

Häärberimajal oli vähemalt kaks ust. Igapäevaseid talitusi tehti otsauksest, mis viis otse kööki ja teistesse tarberuumidesse. Pidulikel puhkudel siseneti veranda kaudu saali. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 572

 

13. Kahehobuseadrad, vanad – 3

14. Külvimasin, reaskülvi, „Rex“, sõrgadega, vana – 1

15. Kultivaator, 7 vedruga – 1

16. Seavedamise kast, vana – 1

17. Käru – 1

18. Kartula hark – 1

19. Kuivatsi kühvel – 1

20. Vankrivõtmed – 3

21. Loogad – 4

22. Vankripadi – 1

23. Vanker, raudtelgedega, vana – 1

24. Vankrivärk, üks puu ja kaks raudtelgedega (rattad puuduvad) – 3

25. Palgikelgud, vanad – 2

26. Palgivedamise pakud – 2

27. Viljakokkuvedamise platvormvanker, kahe rattaga – 1

28. Raudreltsid (siinid) – 4

29. Heinakokkuvedamise reha (hobuse) – 1

 

Lõunane lehmalüps. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 718

30. Saag, tükk otsast ära – 1

31. Kirved – 1

32. Kartulakorvid – 3

33. Tualett ühes peegliga, pruuni värvi vanamoeliste nikerdustega, 2 kappi, 6 sahtlit – 1

34. Toolid, kollased – 3

35. Laud, ilma värvita – 1

36. Riidevarn, kollakas, saarepuu värvi – 1

37. Riidekapp, saarepuu värvi – 1

38. Laud, väike kandiline, pruun (riiul) – 1

39. Voodi, kollane, vana – 1

40. Voodi, pruun, kase vineer – 1

41. Raudvoodi, lapsevoodi – 1

42. Vokk, vana – 1

43. Kirst, puu – 1

44. Reisikorv – 1

45. Veinipudelid, tühjad, 20–40 l – 6

46. Toolid, pehmed, punane riie, katkised – 3

47. Käärpuud – 1

48. Käekartong, väike kollane – 1

49. Aknakardinad, riidest, ühes ruloodega – 4

50. Aknakardinad, riidest, helepruunid – 3

51. Toalilled (pottides), mitmesugused – 58


Vaade häärberi verandalt aeda läbi värvilise mustriga akende. Foto Carl Sarap. Rakvere Muuseum. RM Fn 1056: 284

 

52. Klaver (tiibklaver), firma F.W. Schiller ühes pingiga, must, keskmine seisukord – 1

53. Pehmed toolid punase plüüsiga, vanad – 8

54. Sohva punase plüüsiga, vana – 1

55. Peegel, suur, saali, maast lakke, pruun raam – 1

56. Raamatukapp, suur, mitmes. teadusl. ja juturaamatutega – 1

57. Raamaturiiul, lihtne, vana ajakirjade ja šurnalidega – 1

58. Sohvalaud, ümmargune, pruun – 1 


Romantiline vaade Kõlu talule külateelt. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 698

 

59. Laud (kaardimängu), pruun – 1

60. Tualettlaud-kapp, ilma peeglita, kasevineer, 5 sahtliga – 1

61. Laelamp, kahepoolega – 1

62. Voodid, ühes magamiskottidega, valge, puu – 2

63. Voodikapp (öökapp), valge – 1

64. Pesulaud, valge – 1

65. Pink, valge, poolpehme – 1

66. Tualett, valge ühes peegliga, 2 kappi ja 4 sahtlit – 1

67. Riidekapp, kahepoolega, valge – 1

68. Puhvetikapp, kollakas, kuusepuu, vanamoeline (220 k ja 180 sm l) – 1

69. Söögilaud, ümarik, kollakas, kasepuu, vana – 1

70. Toolid, kollased, katkised – 3

71. Toolid, vineerpõhjadega, kollased – 4

72. Laud, väike kandiline, kollakas, vana logu, ühe treitud jalaga – 1

73. Raamaturiiul (3 riiul.) raamatute ja ajakirjadega – 1

74. Kokkukäiv riidega pink – 1

75. Tunnikell, nuiadega, vanaaegne, seinakell – 1

76. Laelamp, suur vaskne kuplitega – 1

77. Diivan, punane valge jutiline riie – 1

78. Telefoniaparaat (seina), Tartu telef. vabr – 1

 

Peremees Johan Millistver heina kokku panemas. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 706

 

79. Tindipotid ühes alusega – 2

80. Kirjapress – 1

81. Laud, kahe jalaga, must, väike, vana (osad jalad puuduvad) – 1

82. Tubakakarp, plekist, puust – 1

83. Vedruäke (9 vedru) – 1

84. Raudäkked (komp. 3 t) – 1

85. Juurviljapuhastamise adrad – 2

86. Harkader – 1

87. Puurull – 1

88. Viljatõstmise hangud – 2

89. Sõnnikuhargid – 3

90. Sõnnikulaotamise hargid – 2

91. Vikatid (käsi) – 3


Rukkilõikus on alanud. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 732

 

92. Reha (käsi) – 1

93. Vedruvanker, must, katkiste ratastega – 1

94. Sõiduvanker (saraban), kollakas, tagumised rattad puuduvad – 1 


Peremees värvib vankrirattaid. Foto Carl Sarap 1937. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 472

 

95. Kartulasõel – 1

96. Saanid, vanad, katkised, kõlbm. – 2

97. Raudtelgedega vankri rattad – 3

98. Reed, vanad – 2

99. Regi (kresla sõidu tarvis) – 1

100. Tööpink – 1

101. Käiad, kulunud, 25 sm läbim. – 2

102. Linakraats – 1

103. Ekslimasin, vana, kõlbmatu – 1

104. Katel (pada), karjaköögis, sissemüürit, suur – 1

105. Pesuküna – 1

106. Jahukirst, sigalas – 1

107. Jahukirst, hobuste tallis – 1

108. Pada, malm, umbes 1,5 pange suur – 1

109. Keedupott, alum. vana – 1

110. Trummel (Laia põhjaga, ülalt kitsam veekeedunõu - autori märkus), tsinkpl. –1

111. Veepanged, plekist – 4

112. Pesukauss, emailit. – 1

113. Piimakurn – 1


Perenaine küpsetab vanas häärberiköögis pannkooke, pliidil ka trummel. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 580

 

114. Piimaveokannud, 30 l – 2

115. Pesemisenõu, tsinkplekist – 1

116. Kannud, portsel, teekann ja piimakann, viimasel pragu sees – 2

117. Savikausid – 3

118. Ahjupann – 1

119. Ahjuplaat (saiaküpset) – 1

120. Lauakaal, 6 pommiga – 1

121. Moosipurgid, tühjad, 1 l – 2

122. Vaagen, sügav, portselan – 1

123. Taldrikud, neist 2 supit – 9

124. Suur kaal, puudakaal, 7 vihuga – 1

125. Kirst, puu, vilja sissepanemiseks – 1

126. Kast, jahuhoidmiseks – 1

127. Kangakudumise telje küljed – 2

128. Petrooliumi vaat, puu, tühi – 1

129. Kulbid, üks supi, teine vahu – 2

130. Pudrunui, puust – 1

131. Lihatampimise haamer, puust – 1


Mehed (vasakul Johan Millistfer) arutavad Kõlu õues maailma asju. Foto Carl Sarap. Tallinna Linnamuuseum TLM Fn 10609: 691

 

132. Supilusikad, alumiinium – 4

133. Teelusikad – 1

134. Noad-kahvlid, 1 paar, vanad – 1

135. Ahjuroop, raud – 1

136. Leivalabidas, puu – 1

137. Vineerist jahunõud, 50 kg – 4

138. Külimikud (kolmandik), puu – 3

139. Leivanõu, puu – 1

140. Kurginõud, kuusepuu, neist 2 kurke täis – 3

141. Lihanõu, kuusepuu – 1

142. Teemasinad, vask, nikkel – 2

143. Hobusenahk, parkimata – 1

144. Lambanahku, parkimata – 2

145. Vanaraua kolu – 100 kg


Allkirjad

Käesolevas aktis loetletud varad on võetud vastutavale hoiule. Tommusk, August, eluk. Paistu v. Kõlu talus. allkiri

18.   okt. 194… a

Varad käesoleva akti järgi on võtnud vastu realiseerimiseks

O. Luts, rahandusosakonna juhataja (EAA.M-137.1.6)

 

Pärast omanike lahkumist ja varade üleskirjutamist läksid ja jäid talu hooned 50 aastaks „nõukogulikku“ kasutusse, kus keegi polnud omanik ning keegi ei hoolinud hoonetest ega millestki. Praegu on „läbielatud“ talu tühi, ehkki omanik on olemas.

 



Kõlu talu hooneid 2008. Fotod: Heiki Pärdi

 




Kõlu talu hooneid 2024. Fotod Jaak Pihlak


Artikli on koostanud Heiki Pärdi.