Ühe erilise maja lugu: Tori seltsimaja

29. novembril 1799 andis Venemaa isevalitseja Paul I välja ukaasi, millega tuli üle kogu impeeriumi asutada kõikides mõisates näljahädade vältimiseks ja viljatagavara hoidmiseks magasiaidad. Esialgu ehitati need puidust, kuid tuleohu tõttu asendati need ajapikku kivihoonetega. Erandiks polnud siin ka Pärnumaa Tori vald, kus 1838. aastal valmis soliidne maakividest uus magasiait. 19. sajandi esimesele poolele iseloomulikuna paiknes hoone üsna mõisasüdames, Tori uhke kõrtsi läheduses. Pärast 1866. aasta kogukonnaseadust, kui eraldati mõisa- ja vallamaad, tuli paljudel omavalitsustel mõisnike nõudmisel viia magasiaidad mõisasüdamest eemale valla maale. Tõenäoliselt seetõttu, et Tori oli riigimõis, pääses siinne vallavalitsus uue magasiaida ehitamisest.

19. sajandi lõpul hakkasid magasiaidad tasapisi oma tähtsust minetama - näljast aitas üle kartulikasvatuse suurenev levik ja 1870. aastal avatud Balti raudtee, millega oli häda korral võimalik transportida Venemaa sisekubermangudest suurtes kogustes vilja. 19. jaanuaril 1904 andiski Venemaa Riiginõukogu Balti kubermangude omavalitsustele loa magasiaitade likvideerimiseks. Vallavalitsused said õiguse müüa kogu valdade magasiaitades hoitav kohustuslik viljavaru ning asendada see rahalise kapitaliga.

Edumeelsemad vallad otsustasid magasiaidad, mille ülevalpidamine oli tülikas ja ressursse nõudev, likvideerida üsna pea ning ühe esimesena langetas 17. märtsil 1904 ühehäälselt vastava otsuse Tori vallavolikogu. Pärast viljavaru oksjonil müümist tuli vallavalitsusel lahendada küsimus, mida teha tühjaks jäänud magasiaidaga? Esmapilgul muutis küsimuse keeruliseks asjaolu, et tegu oli väga spetsiifilisel otstarbel ehitatud hoonetüübiga, kus puudusid eluruumid, aknad, küttekolded jms ehk tegu oli sisuliselt vaid nelja umbse müüri ja nende vahel oleva tühja pinnaga. Mõnevõrra ootamatultki selgus, et taolise hoone vastu on huvi olemas ja see pakub ka teatud võimalusi.

1882. aastal asutati Toris muusika- ja lauluselts Salme, mis oma maja puudumisel oli seni oma seltsitegevuseks kasutanud ruume ümbruskonna taludest, kohalikust kooli- ja vallamajast ning mujalt. 26. septembril 1904 kogunes Salme selts vallamajja üldkoosolekule, kus volitati kolmeliikmelist eestseisust asuma vallavalitsusega läbirääkimistesse tühjalt seisva magasiaida ostmiseks või üürimiseks, kuna seltsil nii palju raha ei ole, et päris uut hoonet ehitada. 30. juulil 1905 jõutigi kokkuleppele ning sõlmiti leping, millega saadi magasiait 18 aastaks tasuta rendile. Magasiait anti üle koos salvepuudega ning selts sai õiguse hoonet oma äranägemise järgi ümber ehitada. Rendiaja lõpul oli seltsil eesõigus lepingut pikendada juhul kui vallal hoonet vaja ei lähe.

Magasiaida ümberehitus seltsimajaks otsustati ette võtta veel samal aastal seltsi ehituskomitee liikme Harry Theobald August Hasseli tehtud plaani alusel. Ehitus anti seltsi üldkoosoleku ees välja 28. augustil 1905, kuhu oli saabunud kohale 12 ehitusmeistrit. Tööd olid jagatud viide eri järku: müüritöö, lae kandma panemine, puutöö, tisleritöö ja pottsepatöö ning kõigile neile toimus eraldi vähempakkumine. Kogu vajaminev materjal anti seltsi poolt ning kogu ehitus pidi valmis olema 1. detsembriks 1905. Ümberehitus valmis tähtajaks ja läks seltsile maksma 856 rbl 40 kop. Hoone võeti juba detsembris kasutusele, kuid selle ametlik pühitsemine toimus 1906. aasta kevadel.

1938. aastal tehti kitsaks jäänud seltsimajale arhitekt Märt Merivälja projekti järgi juurde- ja ümberehitus. Täielikult ehitati ümber esimesel korrusel paiknev saali ees paiknev ala, kuhu paigutati jalutus- ja riietehoiu ruum, piletikassa ja käimlad ning selle kohale lisati tellistest teine korrus, kuhu seati sisse einelaud ja majahoidja korter. Projekti järgi oli ette nähtud hoone vasakusse otsa teha 7 meetri pikkune juurdeehitus uue lava ja selle all paiknevate näitlejate tubade jaoks, kuid see jäi rahapuudusel tegemata. Esimene pidu uuendatud Salme seltsimajas peeti 29. jaanuaril 1939 ning selleks hetkeks oli ehitusele kulunud 8010 krooni.

Tori muusika- ja lauluselts Salme oli Eestis esimene, mis leidis, et suure magasiaida liigendamata tühi ruum sobib hästi näitelava ja saali sisseseadmiseks ning aitab lahendada maal puuduvate seltsimajade põuda. Hiljem järgisid Salme seltsi eeskuju paljud organisatsioonid ning enne Teist maailmasõda oli Eestis seltsimajadena kasutusele võetud sadakond endist magasiaita. Tänaseks leiavad taoliselt ümberehitatud hoonetest seltsimajadena kasutamist veel kõigest kümmekond, nende seas ka Tori rahvamaja.

Koostas Hanno Talving.