Heiki Pärdi
Näitusega „Raudteemajade saatus“ tähistame Eesti raudtee 150. juubelit - 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.
Heitlikud ajad paljude raudteeehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud.
Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimati ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.
Näituse autor on Heiki Pärdi.
Kujundaja Irina Tammis.
Lisainfo ja rändnäituste tellimine:
Elo Lutsepp
elo.lutsepp@evm.ee
Näitused
Suitsutare
Artiklikogumikust „Suitsutare“ saab lugeda hoonete muuseumisse jõudmise lugusid ning kultuuri- ja ajalooliselt märgiliste teemade käsitlusi.
Uuri lähemalt
Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid
Uus rändnäitus tutvustab temaatikat, mis puudutab suurt hulka majaomanikke Eestis. Kõnealuste tüüpprojektide järgi,
või vähemalt nende arhitektuuri vaimus, on vaadeldaval perioodil Eestis
püstitatud ligikaudu 35 000 eramut. Näitus on loodud mõttega juhtida tähelepanu nende majade esialgsele arhitektuurile.
Uuri lähemalt
Eesti aia ajalugu
Mis on meie talu- ja koduaedadele iseloomulik ning mis on nende kujunemist mõjutanud ja suunanud? Mida on aiapidamine tähendanud ja mil moel talletavad vanad aiad seal kunagi toimetanud inimeste püüdlusi ja saavutusi?
Uuri lähemalt
Alevite unistus - saada linnaks
Alevitele keskenduv näitus annab läbilõike erinevatel
ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja laiemalt kujundatud
avalikust ruumist kuni tänapäevani. Suur osa neist hoonetest, ka nõukogude
perioodist pärinevatest on nüüdseks tunnistatud ehitismälestisteks. Samas on ka
ülejäänud silmapaistvad oma ajastut iseloomustavad maamärgid.
Uuri lähemalt