Märksõnad:
- Ajakiri Pööning
Elo Lutsepp
2018
1877. a asutatud A. M. Lutheri mehaanilisel puutööstusel oli perekonna äritegevuse näol eellugu. Juba 1742. a asutas Breslaust Eestisse ümber asunud Georg Christian Luther Tallinnasse oma kaubandusettevõtte. Firma tegeles peamiselt soola ja lina müügiga, hiljem lisandus puidu eksport ja import. Ärisidemed ulatusid Lääne-Euroopa kaubanduskeskustesse.
19. sajandi keskpaigaks kaubeldi juba ka puidutoodete ja ehitusmaterjalidega. Selleks, et sajandi lõpu kiirete arengutega tasemel
püsida, saadeti perepojad välismaale õppima. Christian Wilhelm Luther (1857–1914), kes oli saanud Moskvas kaubandusalase väljaõppe, suundus end Inglismaale ja Põhja-Ameerikasse puidutööstuse mehhaniseerimise alal täiendama. Carl Luther (1859–1903) omandas Riias masinaehituse inseneri diplomi. Sellega oli aastakümneteks pandud tugev alus perefirma edukuseks.
19. sajandi viimasel veerandil asusid paljud Euroopa ettevõtted oma tootmist suurtööstuse nõuetele vastavaks ümber kujundama. Tavapärane käsitöö hüljati ja asendati Ameerika eeskujul uute tootmismeetoditega, kus standardiseeriti tooteid ja rakendati aurujõul töötavaid masinaid. Enamik Euroopa mööblivabrikuid ja tisleritöökodasid olid väikesed, sest nii oli võimalik paindlikult moe ja maitsega kaasas käia. Sajandi lõppu haaranud ehitusbuum ja ka kontorite muutunud töökeskkond tingisid aga suurema nõudluse uudsetele mööblitoodetele.
Perepea Alexander M. Luther suri 1876. aastal, nägemata uue omanimelise ettevõtte tegelikku sündi. 1877. a asutati Tallinnas MEHHAANILINE PUUTÖÖSTUSE AKTSIASELTS A. M. LUTHER. Mööblitootmise alguseks võib ettevõttes pidada aastat 1882, kui Christian Luther, kes õppis New Yorgis puidutöötlemise tehnoloogiat, koju naasis. Uus töökoda läks käiku 1883. aastal ja töökoja esimeseks tooteks olid toolid.
Loe artiklit siit.
19. sajandi keskpaigaks kaubeldi juba ka puidutoodete ja ehitusmaterjalidega. Selleks, et sajandi lõpu kiirete arengutega tasemel
püsida, saadeti perepojad välismaale õppima. Christian Wilhelm Luther (1857–1914), kes oli saanud Moskvas kaubandusalase väljaõppe, suundus end Inglismaale ja Põhja-Ameerikasse puidutööstuse mehhaniseerimise alal täiendama. Carl Luther (1859–1903) omandas Riias masinaehituse inseneri diplomi. Sellega oli aastakümneteks pandud tugev alus perefirma edukuseks.
19. sajandi viimasel veerandil asusid paljud Euroopa ettevõtted oma tootmist suurtööstuse nõuetele vastavaks ümber kujundama. Tavapärane käsitöö hüljati ja asendati Ameerika eeskujul uute tootmismeetoditega, kus standardiseeriti tooteid ja rakendati aurujõul töötavaid masinaid. Enamik Euroopa mööblivabrikuid ja tisleritöökodasid olid väikesed, sest nii oli võimalik paindlikult moe ja maitsega kaasas käia. Sajandi lõppu haaranud ehitusbuum ja ka kontorite muutunud töökeskkond tingisid aga suurema nõudluse uudsetele mööblitoodetele.
Perepea Alexander M. Luther suri 1876. aastal, nägemata uue omanimelise ettevõtte tegelikku sündi. 1877. a asutati Tallinnas MEHHAANILINE PUUTÖÖSTUSE AKTSIASELTS A. M. LUTHER. Mööblitootmise alguseks võib ettevõttes pidada aastat 1882, kui Christian Luther, kes õppis New Yorgis puidutöötlemise tehnoloogiat, koju naasis. Uus töökoda läks käiku 1883. aastal ja töökoja esimeseks tooteks olid toolid.
Loe artiklit siit.