Ei saanud juhust kasutamata jätta ja võtsimegi ühendust Mahtra Talurahvamuuseumi peavarahoidja Rait Talvojaga, kes tooli ajalugu meiegagi jagas: "Tool on ühe jõuka peretütre kaasavara, kes ise jäi aga vallaliseks. Olles lapsehoidjaks elas ta vaheldumisi õe, venna või sugulaste peres ja see tool oli tal alati kaasas. Lõpuks suri ta oma isatalus.

1980. aastatel pärandas tooli omaniku õetütar oma tädi tooli venna tütretütre tütrele, kes selle omakorda muuseumile annetas."

Talutool osutus põnevaks väljakutseks ka meie konservaator Tuuli Trikkantile:

"Mahtra muuseumi tool saabus konservaatori lauale kurvas seisukorras - polster oli amortiseerunud, viimistlus kulunud ja konstruktsioon lahti. Pealmine dermatiin oli määrdunud ja katki. Polstrit avades tuli nähtavale veel teine dermatiinkate, mis oli samuti määrdunud, kuid pisut vähem katki. Huvitava leiuna tuli polstrist välja ka vihku köidetud õlgedest esikant. Väga eriliseks teevad eseme ka valged keraamilised ilunaelad, mis musta dermatiinkattega moodustavad huvitava kontrasti.

Konserveerimise ja restaureerimistööde käigus liimiti konstruktsioon kondiliimiga uuesti kinni, rekonstrueeriti polster ning puhastati ja paigati originaal (alumine) dermatiin. Ilunaelad puhastati, puuduolevad rekonstrueeriti ja pandi oma kohale."