Akende hooldus, restaureerimine ja renoveerimine
Vanad aknaraamid on üldreeglina puidust, mis on suutelised pidama vastu 100 aastat või kauemgi, kui puit on olnud kvaliteetne, korrektselt viimistletud ning vajadusel ka jooksvalt hooldatud. Lisaks on võimalik puitraame ka restaureerida, mis pikendab nende potentsiaalset eluiga veel palju aastakümneid. Nõukogude perioodil paigaldatud puitraamide kvaliteet on aga madalam nii materjali kui ka raamijaotuse poolest, mistõttu tasub enne renoveerimistöid alati käi maja aknad ükshaaval üle, tuvastada nende võimalik vanus ning restaureerimise potentsiaal. Kui võimalik, tasub vanu ajaloolisi puitraame kindlasti austada ja säilitada, kuna nad rikastavad hoone arhitektuuri ja meie ehituspärandi säilivust.
Rääkides vanade akende energiatõhususe tõstmisest, on tänapäeval kujunenud välja kahetsusväärne komme asendada tiheda raamijaotusega ajaloolised puitraamid tööstuslike üheraamiliste PVC (ehk plastist) pakettakendega, kus ruudujaotus on loodud kas kleebitud pettepulkadega või on ruudujaotus üleüldse ära jäetud. Vanade akende kaudu võib tõepoolest liikuda välja märgataval hulgal toasooja, kuid siinkohal tasub eristada, kas mure on aknaraamide materjalis ja klaaside arvus, või hoopiski akna liitekohtade õhupidavuses.
Vanade akende õhupidavus võib aastakümnete
jooksul olla saanud erinevatel põhjustel kannatada:
- kitt laguneb
- klaasides on mõrad
- raamid ei istu sirgelt lengis
- lengi ja seina liitekohast puhub tuult läbi, jne
Igasugune pilu aknakonstruktsioonis on otsetee nii soojuse väljumiseks kui ka tuule tuppa pääsemiseks. Lisaks, külmade kuude jooksul parandati vanemate akende soojapidavust ja õhutihedust sisemiste talveraamidega, mis lõi tehniliselt kahekordse klaasiga aknalahenduse. Seega tasub arvestada, et kuigi PVC-pakettraamid on põhimõttelt vaideldamatult energiatõhusamad võrreldes ehitusaegsete ühekordse klaasiga puitraamidega, ei tasu ka alahinnata vanade puitakende soojapidavaid omadusi, kui nad on oma parimas vormis.
Lisaks tasub pidada silmas, et pelgalt aknaraamide vahetus ei
pruugi maja akende soojapidavust lõppkokkuvõttes tõsta, kui seina ja akna
liitekohad ei ole korralikult tihendatud ja tuule eest kaitstud (ehk lihtsalt
montaaživahuga täidetud ja piirdeliistudeta jäetud), või kui õhutihedamaid
aknaid hakatakse külmade kuude jooksul pidevalt lahti hoidma, kuna majas puudub
ventilatsioon.
Mida saab soovitada vana maja akende energiatõhususe tõstmisel, on n-ö „soome akna“ põhimõte, mis pärineb põhjanaabrite juurest. Soome akna lengis kasutatakse kaht erinevat puidust aknaraami: välimine puitraam on ehitusaegne või ehitusaegse jaotusega aknaraam ühekordse klaasiga, ning sisemine puitraam on tänapäevane, tihenditega ja vähemalt 2-kordse aknapaketiga aknaraam. Sellisel juhul ei pea sisemises raamis muretsema tiheda raamijaotuse loomise pärast (mis on pakettraamide puhul keeruline ja tülikas), kuna välises raamis on jaotus säilitatud. Seega pakub taoline aken ideaalset kompromissi ajalooliste detailide ja välimuse säilitamise ning energiatõhususe vahel, mis lisaks kannab endaga kaasas ka meie kohalikku sisemiste talveraamide traditsiooni.
Seega vanas majas:
Eelistage traditsioonilisi puitraame, mida saab remontida, hooldada ja edasi pärandada
Võimalusel säilitage või taastage vähemalt väline puidust aknaraam koos ehitusaegse raamijaotusega
Akende energiatõhususe tõstmisel on võimalik edukalt säilitada ka ajalooline välimus
Õhutiheduse olulisust vana akna soojapidavuses ei tasu alahinnata
Lisamaterjalid
Head ja kättesaadavad lisamaterjalid on näiteks Muinsuskaitseameti infovoldikud „Aken. Puitaken ja selle remontimine“ ning „Hea aken. Miks eelistada puitakent plastaknale“. Lisaks on maaarhitektuuri keskuse algatusel antud välja nii trüki- kui ka veebikujul väljaanne nimega „Hoia vana akent. Praktilisi nõuandeid akende korrastamiseks“, mis kujutab endast kokkuvõtet ühest varasemast kasulikust Kodukirjalt ilmunud trükisest nimega „Vana aken. Praktilisi nõuandeid puitakende korrastamiseks ja hooldamiseks“. Akende taastamise temaatikat puudutab põgusalt ka „Vana maamaja. Käsiraamat“.
Kes otsib, võib mõnest raamatukogust leida ka Rootsi Muinsuskaitseameti poolt koostatud ja hiljem eesti keelde tõlgitud trükise „Aknad. Ajalugu ning nõuandeid renoveerimiseks“. Vägagi detailse ülevaate vanade akende detailidest ning joonistest Kärdla linna näitel on avaldanud ka Hiiumaa Muinsuskaitse Selts, nimega „Kärdla aknad“.
Tasub tutvuda ka järgnevate meedia-artiklitega:
Üle-eestilise vanade akende taastamise päeva „Vaata vana akent!“ raames oleme koostanud näpunäiteid ja juhendmaterjale. 9 sammu vanade akende taastajale „Vaata vana akent“ FB-lehel:
10-20 minuti pikkustes videodes annavad vana akna taastamise videoseerias nõu Laur Oberschneider (Vana ja väärt MTÜ), Kersti Siim (Muinsuskaitseamet), Tarmo Elvisto ja Indrek Värv (Säästva Renoveerimise Infokeskus Tallinnas), Rutt Veide (Coloratum), Heli Allikas (Tallinna Ehituskool) ja Üllar Alev (Muinsuskaitseamet).
Vanade akende taastamise põhimõtetest ja esimestest etappidest saab detailsema ülevaate järgnevatest videotest:
Puitakna soojapidavuse hindamine (26 min)
Praktilisemad näpunäited restaureerimiseks on järgmistes videotes:
Kiti valmistamine (8 min)
Kokkuvõtet 2020. aasta veebiteabepäeval esitatud küsimustest ja meistrite vastustest saab lugeda siin.
Soovitame ka järgnevat varasemat restaureerimise õppefilmi:
Aknarestaureerimine (18 min) (https://www.youtube.com/watch?v=_EHw8YAEW-0)