SUVI EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS

  • Tavapilet 10 

    Sooduspilet 7 €

    Perepilet 20 €

“Talupojatarkused ja jätkusuutlik elukeskkond”

Iga päev juunis, juulis ja augustis

 

Tegevused taludes 

Kolmapäevased ekskursioonid 

Talutööde neljapäevad

 

Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Üha enam tõusevad au sisse vanad järeleproovitud oskused ja argitarkused, mis aitavad rasketel aegadel hakkama saada. 

Kasulik on teada, kuidas kasvatada taimi ja hoolitseda koduloomade ja -lindude eest, kuidas valmistada ja säilitada toitu, kuidas parandada rõivaid või teha midagi oma kätega, kuidas turgutada oma tervist. Endistest aegadest võib õppida ka seda, kuidas osata rõõmu tunda liikumisest ja lõbusatest mängudest ning elada kooskõlas ümbritseva loodusega. 

Neid lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi tahamegi sel suvel teie kõigiga jagada. Nii saame üheskoos midagi ära teha selleks, et meie elukeskkond oleks tervem ja et tunneksime end turvaliselt.

Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.

 

 

TEGEVUSED TALUDES

Sassi-Jaani talu

Kuidas vanal ajal elati?

Sassi-Jaani talus välja pandud näitustel saab tutvust teha eestlaste taluarhitektuuri ja eluoluga läbi sajandite.

Kel rohkem huvi, saab osaleda lühiekskursioonidel:

11.00 Eluolu 200 aastat tagasi: hooned ja argielu. Millised olid meie esivanemate kodud ja  igapäevased toimingud

13.00 Odrast basiilikuni ehk mida  on eestlased läbi aegade toiduks kasvatanud

15.00 Eluolu 200 aastat tagasi: loomapidamine. Millal sai koer koduloomaks ja kas lehmad andsid aastaringselt piima?

 

Köstriaseme talu

Linatööd ja küttepuude tegemine

Taluperes ei olnud töödest ja tegemistest kunagi puudust. Varavalgest videvikuni toimetati põllul, karja- või heinamaal, laudas ja rehe all, suveköögi juures või reheahju kõrval. Oskused omandati vanematelt ja vanavanematelt, kõigega tuli ise hakkama saada.

 

Kell 11.30 Linataimest särgikangani. Milliseid töid tuli vanasti kanga saamiseks teha? Tule ja tee proovi!

Kell 13.30 Millega vanasti ahju köeti, kuidas puid ja hagu tehti ning tööriistad teravaks saadi? Õpime  nuge ja kirveid teritama, proovime kahemehesaega saagimist ja haoraiumist.

Kell 15.30 Linataimest särgikangani. Milliseid töid tuli vanasti kanga saamiseks teha? Tule ja tee proovi!

Õuel siblib ringi kanapere. Küsi perenaiselt, miks on kukk kanadest uhkem, mida kanad söövad ja millal munevad.

 

Pulga talu

Karjalapse mängud ja kohustused

Vana aja talulapsed lõid jõudumööda juba maast madalast kaasa põllu- ja heinatööl, aitasid aiamaal peenraid rohida, loomi karjatada ja talitada. Kõige selle juures jäi siiski aega ka lustimiseks ja toredateks mängudeks.

Kell 12.00 Kas tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Mängime vana aja laste mänge.

Kell 14.00 Kuidas ära tunda porganditaime ning miks tuleb neid harvendada? Mis värvi on peedileht ja kuidas kasvab uba? Miks tuleb peenraid rohida? Tule proovi rohimist ja kõplamist!

Kell 16.00 Kas tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Mängime vana aja laste mänge.

 

Härjapea talu

1930. aastate perenaine – naine nagu orkester. Rahvarõivaste valmistamisest euroopaliku kohvilaua katmiseni

Paneb imestama, kuidas 1930. aastate musterperenaine jõudis talitada loomad ja teha muud talutööd, valmistada mitmekäigulisi õhtusööke, katta peeneid kohvilaudasid uusimate retseptide järgi tehtud suupistetega, osaleda naisseltside tegevuses ja valmistada laulupeole minekuks endale ajastutruu rahvarõivakomplekt.

Kell 12.30 ja 14.30 Kuidas rahvarõivaid õigesti kanda? Miks abielunaine peab pead katma ja põlle kandma? Millal said lapsed esimesed pidurõivad? Väike paelapunumise õpituba.

Lauda juures näed jänesepuuri kahe koduküülikuga. Vaata nende tegemisi eemalt ja ära neid toida, muidu võivad loomakesed ehmuda või haigeks jääda!

Kell 16.30 “Kohv peab olema must kui öö, kuum kui põrgu ja magus kui armastus” ehk kuidas Eesti ajal kohvi tehti ja kohvilauda kaeti.

 

Kuie kool

Vana aja koolilaps

Kool nagu kool ikka – pikad pingid, lapsed ja klassi ees koolmeister või koolipreili. Erinevusi tänapäevaga on siiski õige mitu. Kooliaeg oli üsna lühike ja õpitavaid aineid napilt, palju asju tuli pähe tuupida. Üldiselt meeldis lastele koolis käia, sest võrreldes koduste talutöödega tundus see nagu puhkus. Mõne kõva peaga lapse jaoks võis kooliskäimine olla siiski nagu tõeline kooliorjus.

Kell 11.30, 13.30 ja 15.30 Kuidas lapsed vanasti koolis käisid: nutiseadmesse toksimisele leiad vaheldust sule ja tindiga kirjutamisel. Proovi, kuidas see käib ja kui suure vaevaga saad sulest ilukirja välja võluda.

 

Sepa talu

Villatööd ja pesupesemine

Nii nagu linatööd nõudsid usinalt taluperelt palju oskusi ja aega, ei saanud ka villast lõnga ja kangast kerge vaevaga. Selleks kulus nädalaid ja kuid! Ka pesupesemine ja triikimine oli suur ettevõtmine, milleks tuli võtta terve päev. Pesumasina rolli täitis perenaine ise või heal juhul ka appi tulnud saunanaine.

Kell 11.00 Vana aja pesupäev: kuidas pesu pesti, kuidas tehti seepi ja kuidas särgiriie siledaks saadi?

Kell 13.00 Lambavillast soojad sokid: vaatame, kui mitu tööd tuleb ära teha selleks, et lambavillast lõnga saada.

Kell 15.00 Vana aja pesupäev: kuidas pesu pesti, kuidas tehti seepi ja kuidas särgiriie siledaks saadi?

Karjamaal nosib rohtu maalambapere. Palun ära lambaid ise toida. Kui hästi ilusti küsid, on ehk perenaisel põlletaskus tükike leiba, mida loomakestele pakkuda.

 

Roosta talu

Kuidas ravida keha ja vaimu

200 aastat tagasi arstis talurahvas end peamiselt taimede ja neljapäevase ravisaunaga. Ütleb ju vanasõnagi: „saun on vaese mehe tohter“. Kui oli tegemist tõsisema tõvega, käidi külatarga juures, kes oskas tulevikku lugeda, sõnu peale panna ja kangemaid rohusegusid keeta. Vaimuerksuse eest õpetasid hoolt kandma vanavanematelt kuuldud lood, mida põlvest põlve edasi anti.

Kell 12.00  Kuidas vanasti haigusi ravitseti? Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Mis on soonetasumine? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?

Kell 14.00 Vanad rahvajutud tulihännast, puugist ehk varavedajast.

Kell 16.00 Kuidas vanasti haigusi ravitseti? Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?

 

Peipsivene maja

Sibula-, siguri- ja kitsekasvatusest ning samovariteest

Vene vanausulised on üks huvitava ajaloo, usu ja traditsioonidega rahvakild. Nende elus on üle 350 aasta peaaegu muutumatuna säilinud paljud käsud ja keelud. Peipsivene majas ja selle ümbruses saab aimu vanausuliste köögikultuurist, elatusallikatest, käsitööst ja üleüldisest elu-olust.

Kell 12.00 Mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures kasvatatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas samovar laulma saada?

Kell 14.00 Mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures kasvatatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas samovar laulma saada?

Kell 16.00 Mis loom on kits ja miks vanatühi teda kardab? Peipsivene kitsed Pipi ja Juula on toredad ja temperamentsed lüpsikitsed, kellest kummalgi on oma iseloom, lemmiktoidud ning tujud. Kitsede hingeelust, toitumisest ja tervisest võid peipsivene majas perenaise abiga nii mõndagi teada saada.

 

Setu talu

Uhked mustrid ja maja kui kindlus

Setod on alati elanud „katõ ilma veere pääl“ – pooleldi Venemaal, pooleldi Eestis. Nõnda on sajandite vältel välja kujunenud üks väga omanäoline rahvakild, kelle keelest tavaeestlane aru ei saa.

Kell 12.30 Setod on üle ilma kuulsad kui kaunite mustrite loojaid. Neid mustreid on läbi aegade lõigatud puusse, tikitud, kootud ja trükitud. Tutvu setu mustritega ja katseta pakutrüki tehnikat!

Kell 14.30 Seto Vanatalo on nagu üks ehtne kindlus, kuhu pääsevad sisse ainult kutsutud külalised. Millistest osadest koosneb niisugune suur vene tüüpi kolmerealine talu? Miks on maja igast küljest piiratud? Mis on kõlgus ja seenine? Mis peitub seto naise riidekapis?

Kell 16.30 Setod on üle ilma kuulsad kui kaunite mustrite loojaid. Neid mustreid on läbi aegade lõigatud puusse, tikitud, kootud ja trükitud. Tutvu setu mustritega ja katseta pakutrüki tehnikat!

 

Omal käe tutvumiseks:

 

Lau poe kaubavalik on külapoele omane. Maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini, head õlled ja peened veinid härradele!

 

Nuki talus näeb pildikest ühe kehvikupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga. Terve pere ja väiksemad koduloomadki peavad mahtuma elama ühe katuse alla – kahte väikesesse kambrisse ja pisikesse laudaruumi.

 

Aarte talus näeb pildikest põhjaranniku kaluripere elust, kes on toonud Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt kaasa põnevat kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta. 

 

Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu kõige rõõmurohkemast ja värvikirevamast sündmusest – pulmadest. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on kaunist käsitööst pungil, laud on lookas ning peomelu kostub üle õuegi. Riideaidas saab osa ehaliste kudrutustest, kiviseintega kalaaidas näeb lustakat pulmafilmi.

 

Jaagu talus sattud Muhumaa popside peresse, kus tugev saare naine teeb lastekasvatamise kõrvalt äraelamiseks peenemaid õmblustöid. Mees, nagu ikka, on enamjaolt merel või mandril ulgutöödel.

 

Rusi talus saab kogeda ja lugeda, kuidas mahtus mitu peret ja hulk lapsi elama paari väikesesse kambrisse. Saad teada, mis sai neist lastest suureks kasvades ning kuidas nende rännakute mõjud kodutallu jõudsid.

Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, ühest Rusi talus kasvanud lapsest.

 

Vanas Sutlepa puukabelis saab aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.

 

Kalma tuuliku esimesel korrusel saab näha fotosid Eesti tuuleveskitest

 

 

Leigarite kontserdid Sassi-Jaani õuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.00

30. maist 6. septembrini

Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast iga kord veidi erinev pidu. Sellel aastal toimuvad leigarite eestvedamisel mitte rahvarohked külapeod, nagu varasemalt, vaid väiksemad perepeod. Neid saab uudistada turvaliselt distantsilt. Kuigi sel aastal külastajat tantsudesse ja mängudesse kaasata ei saa, siis oma kallima pereliikmega võib kõiki reegleid järgides ikka mõned tantsupoognad võtta.

 

 

KOLMAPÄEVASED ERIEKSKURSIOONID algusega kell 17.00

3. juuni – „Üks veski seisab vete pääl“. Vesiveskitest ja tuulikutest ning veskil käimisest (Hanno Talving)  

10. juuni – Muuseum kinolinal. Eesti filmiklassika võtteplatsid ja telgitagused (Triin Aadli)

17. juuni – Eestlase eluring: sünnist surmani (vene keeles) (Elina Puskar)

1. juuli –  Üks väike rahvakild Peipsiveeres. Vene vanausulised Eestis (Einike Sooväli)

8. juuli –  Eestlase eluring: sünnist surmani (Mariliis Tõitoja)

15. juuli –  Jalutuskäik läbi taluaianduse ajaloo (Anneli Banner)

22. juuli – Vana aja köök püstkojast taluhäärberini ja odrakördist sparglisupini (Maret Tamjärv)  

29. juuli – „Ühiskondlikud hooned külas: kõrtsid, koolid, külapoed ja pritsikuurid.“ (Hanno Talving)

5. august – Päikesvarjuga Via Appial – suvemõisad ja baltisaksa suvitajad (Aile Heidmets)

12. august – Eestlase eluring: sünnist surmani (vene keeles) (Hanna Dovha)

19. august – Muuseum kinolinal. Eesti filmiklassika võtteplatsid ja telgitagused (Triin Aadli)

26. august - Kratid, tondid ja koerakoonlased. Eestlaste mütoloogilisest maailmast (Einike Sooväli)

 

 

 

 

TALUTÖÖDE NELJAPÄEVAD kell 11-16

Suvehommikuti tõusis talurahvas varavalges, kuke ja koiduga, et võtta linnupetet ja seejärel tööle asuda. Jaanipäevaks pidid olema lõpetatud kõik kevadised põllutööd, sest pärast suurt suvepüha tehti algust heinateoga. Jaagupipäevaks, 25. juuliks pidi hein lakas olema, siis jõudis järg rukkilõikuse kätte.

Suvekuudel on igal neljapäeval ühes vabaõhumuuseumi talus, põllul või heinamaal toimetamas 19. sajandi või 20. sajandi alguse talupere, kel on käsil mõni oluline suvine talutöö. Küsi muuseumi kassast, millises talus pererahvas, sulased või tüdrukud parasjagu askeldavad.