Naiste päev

12. mai 2018, kell 12-16

Naine olla on uhke ja hää! On see ikka alati nõnda olnud? Läbi aegade on nn õrnema soo esindajad pidanud elus täitma suurel hulgal erinevaid rolle ja hakkama saama väga paljude kohustustega. 

Veel 19. sajandil pidi Eesti naine talus tegema ränkrasket füüsilist tööd, olema paljudele lastele emaks ja katma ning toitma rohkearvulise leibkonna. Perekonna pea oli mees ja naise sõna ei maksnud kuigi palju. Seoses 20. sajandi suurte muutustega maailma poliitikas ja majanduses kasvas ka Eesti naise eneseteadlikkus ja tekkis suur soov ühiskonnas toimuvale kaasa rääkida. Näiteks said Eesti naised esimest korda valimistel hääletada ja kandideerida 1917. aastal, kui valiti Maapäeva. Selline võimalus kehtestati Vene Ajutise Valitsuse korraldusega. 

Ametlikult said Eesti naised hääleõiguse ja õiguse valimistel kandideerida 1918, mis kinnitati põhiseadusega 1920. Esimese Eesti Vabariigi asutamise ajal võtsid naised poliitikast elavalt osa. Enamik naisi kuulusid mitmesse naisühingusse ning tegelesid poliitilises elus perekonnaõiguse temaatikaga. Põhjuseks oli see, et endiselt kehtis Eestis 1864. aastal kehtestatud Balti eraseaduse perekonnaõigus, mille kohaselt kuulus naine mehe eestkoste alla. 1922 esitati Eesti Naisliidu poolt seadusele parandusettepanekud, mis võeti vastu ja kinnitati.

1920. aastatel tekkis teravalt päevakorda ka naiste hariduse ja töötamise teema. Täieõiguslikult said naised hakata kõrgharidust omandama alates 1915. aastast, 1920. aastatel oli juba välja kujunemas akadeemiliste naiste põlvkond. Samuti võisid naised väljaspool kodu töötada ja selle eest palka saada. Edaspidi muutus Eesti naiste olukord vastavalt riigivõimu vaheldumisele Eestis palju. Nõukogude perioodil oli suhtumine õrnema soo esindajatesse täis vasturääkivusi.

Uued tuuled hakkasid käesolevas teemas puhuma Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal.

 

Selleks, et teada saada, millega tegelevad ja kuidas elavad naised Eestis tänapäeval tasub tulla üritusele Naiste päev. Naiseks olemise erinevaid tahke lahkavad seto talu laudas oma ala parimad asjatundjad. 

Oma rollidest ja ametitest on kutsutud rääkima soolise võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, paljulapselise pere ema Karin Heinsaar, suure asutuse juht Merike Lang, pärimuskultuuri spetsialist Ene Lukka-Jegikjan ja naiste õiguste eest seisja Feministeeriumist.

 

Erinevad tegevused toimuvad sel päeval kogu muuseumi territooriumil alates 12.00-16.00.

Gaidid räägivad ja näitavad, kuidas metsas hakkama saada ja haavu siduda. Erinevates taludes saab end vanades naiste talutöödes proovile panna. Kuie koolimajas toimub väike koolitund ja kõneldakse naiste haridusest läbi aegade. Lau külapoes saab näha, millega tegeles iseseisev naine 1920.-1930. aastatel.

 

Kell 13.00 avatakse Setu talu laudas Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuni näitus „Kaetud peaga naised“.

Kell 13.30 peetakse seto talu laudas ettekandeid ja arutelusid.

Kell 13.30 esineb Liisa Pakosta

Kell 14.15 esineb Merike Lang

Kell 14.45 esineb Ene Lukka-Jegikjan

Kell 15.30 esineb Karin Heinsaar

Kell 17.00 algab Kolu kõrtsis ansambli Naised köögis kontsert.

 

 

PILETIINFO:

Päevane muuseumi külastus:

Tavapilet 9 €

Sooduspilet 6 €

Perepilet 18 €

 

Muuseumi külastuse ja Naised köögis kontserdi ühispilet:

Tavapilet 17 €

Sooduspilet 15 €

Perepilet 34 €

 

Naised köögis kontsert Kolu kõrtsis kell 17:

Tavapilet: 13 €

Kontserdile kuni 12-aastatsele sissepääs tasuta.