JAANIPÄEV. ÕITSENGUD

  • Tavapilet 19 €

    Sooduspilet 14 €

    Perepilet 38 €
23. juuni 2021 kell 19-24
 
NB! Kavas võib tulla muudatusi!
 
Jaanipäev on läbi aegade olnud eestlaste jaoks üks tähtsamaid ning rõõmsamaid pühasid, mil loodus on täis väge ja kõikjal üle maa süüdatakse tuhanded lõkked, et tagada head õnne ja tähistada suve algust. Jaanitulesid on Eesti külades läidetud olenemata ilmast ja riigikorrast.
 
2021. aastal teeme Jaanipäeval ajahüppe riigi kolme õitsenguaastasse. Kiikame 1900. aasta põllumajandusnäitusele, kus Leigarite eestvedamisel saab osa rahvalikest lauludest, tantsudest ja mängudest. Võtame osa 1937. aasta pidulikust Võidupüha tähistamisest, kus kõlab puhkpillimuusika ning valla kultuuriselts on ette valmistanud uhke eeskava. Jõuame ka 1979. aasta Nõuni kolhoosi jaanikule. Kauni merevaatega kiigeplatsil saab jalga keerutada Kukerpillide saatel. Muuseumide taludes tutvustatakse erinevaid jaanipäeva kombeid. 

 

Peavärav

19.00 algab peaväravast jaanitulede süütamise rongkäik. Lõkked süttivad kiigeplatsil, külaväljakul ning Kerase platsil.

 

Kiigeplats – tantsulava

Üks õige jaaniõhtu ei möödu lustakate pillilugude, tantsu ja trallita. Maalilise vaatega kiigeplatsil saab Kukerpillide lugude järgi tantsu vihtuda, lõkketule ääres kesvamärjukest juua ja keskööl Koidu ja Hämariku romantilist kohtumist kaeda.

 

21.00, 22.00, 23.00 Kukerpillid

23.45 Koidu ja Hämariku kohtumine

 

Härjapea taluõu – 1937. aasta Võidupüha tähistamine

19.30–23.00

1937. aasta Wõidupüha tähistatakse pidulikult terves Eesti Wabariigis. Ka Mäetaguse valda on jõudnud riigivanem Pätsi poolt süüdatud ja üle maa laiali saadetud võidutuli, mida kohalik rahvas on kaema tulnud. Naisselts on ette valmistanud eeskava, kus isamaaliste kõnede, laulude ja luule kõrval ei puudu ka tantsud, jõukatsumised ja puhkpillimuusika.

 

Külaväljak – 1900. aasta jaanituli ja põllumajandusnäitus

19.45–23.00

Mereääre valla ärksamad talupidajad on end kirja pannud Rewalis toimuvale Põllumajanduse wäljanäitusele ning on valla jaanituleks teinud väikese prooviväljapaneku.  Kes plaanib minna oma eeskujulikku lambakasvatust tutvustama, kes tahab osaleda künnivõistlustel või näidata oma paremat maaharimistehnikat? Naised on välja otsinud uhkemad kangastelgedel kootud ja tikitud tekid, mida pealinna saata.

Rahvalikud laulud, tantsud ja mängud Leigarite eestvedamisel teevad jaanipäevast jaanipäeva!

 

Kerase plats – 1979. aasta Nõuni kolhoosi jaanik

19.45–23.00

Nõuni kultuurimaja korraldatud jaanik on sel aastal eriti suurejooneline. Kolhoos on olnud edukas, plaanid on täidetud ja ületatudki ning rahvas ootab enne suurt heinaaega pidu, mis ei ununeks.

20.00 Ansambel Törts

 

Tegevused taludes:

19.00–22.30

Köstriaseme talu

Jaani ajal niidetud heinal usuti olevat eriline jõud, mistõttu hoiti seda talvel poegivatele loomadele söödaks. Köstriasemel näidatakse heina niitmise ja vikati luiskamise kunsti. Tutvuda saab ka teiste heinategemiseks vajalike tööriistadega.

 

Pulga talu saun

Saunaskäik ja vihtlemine kuuluvad põliste jaanipäevatraditsioonide hulka. Enne jaani ja jaaniööl valmistatud vihad ravivad terveks nii lihased, liigesed kui ka muud haigused. Pulga talus köetakse soojaks suitsusaun, tehakse kasevihtu ja räägitakse vihtlemiskombestikust.

 

Kolu kõrts

Kõrtsis pakutakse maitsvaid pidupäevaroogasid!

Alates kl 21.30 tõstab tuju ning paneb jala tatsuma ansambel Törts.

 

Roosta talu rehemaja

Aasta pikima päevaga käib kaasas salapära, müstika ja nõidus. Roostale on leidnud tee perenaise õde, kes armastab jutustada maagilisi jaanilugusid ja ootab külla teisigi lugude pajatajaid. Juttude vahele on tal varrukast võtta loitse ja ennustusi tulevase kohta.

 

Jüri-Jaagu taluhoov

Noored kibelesid kiigele, jaani aegu kiigutigi kõige rohkem. Külapoisid ehitasid kevadeks kiiged valmis ning neiud valmistasid meistritele andideks kindaid, paelu ja viisid ka kirjatud mune. Jüri-Jaagu perenaine räägib kiikumistavadest ja punub koos huvilistega paela.

Kas arvad, et oled osav ja tugev? Rammu ja leidlikkust saab panna proovile taluõuel, kus ootavad ees erisugused jõukatsumised.

 

Kolga talu

Ka lapsed lustivad jaaniööl kaua. Taluõuel meisterdatakse jaaniussikesi ja mängitakse vanu jaanimänge.

 

Lau külapood

Pood oma igihaljas headuses tervitab ostjaid ja muidu uudistajaid. Letil on reas maiustused, postkaardid ja muu nipet-näpet, mida majapidamises tarvis võib minna.

 

Kuie kool

Vanasti oskasid inimesed jälgida loodust ja selle järgi talitada. Eks tulevad vanarahvatarkused kasuks ka tänapäeval. Koolimaja juures saab mõistatada, milliste taimede ja loomade kohta käivad jaaniuskumused, ja ka ise oma tarkusi kirja panna.

 

Sepa talu  

Jaaniaegne rammus lehmapiim tuli kindlasti ära kasutada, sellest tehti nii jaanisõira kui võid. Kuidas võitegu käib, näitab Sepa talu perenaine.

Lõuna-Eestis oli jaani ajal kombeks punuda üheksast eri õiest lillepärgi. Need visati jõkke, et ennustada meheleminekut. Kui laine lõi kaks pärga kokku, sai mehele. Taluõuel näitab peretütar, kuidas punuda kauneimat pärga.