Ekskursioon vesiveskitest ja tuulikutest

  • Osalemine muuseumipiletiga.

3. juuni 2020, kell 17 algusega kassast

„Üks veski seisab vete pääl“. Vesiveskitest ja tuulikutest ning veskil käimisest.

 

Ekskursioon annab ülevaate veskite ajaloost, arengust ning ehitusest maailmas ja Eestis ning tutvustab vabaõhumuuseumis olevaid tuulikuid ja vesiveskit.

Teravilja hakati Eesti aladel kasvatama umbes 6000 aastat tagasi. Algul saadi teradest jahu ümara hõõrumiskivi ja nõgusa aluse abil, hiljem ringiaetava käsikiviga. Eestisse jõudsid vesiveskid, mis on vanemad kui tuulikud, tõenäoliselt juba viikingite vahendusel, kindlasti aga ristisõdijate ja kloostrite kaudu 13. sajandil. Eesti Vabaõhumuuseumis olev Kahala vesiveski pärineb 19. sajandi keskpaigust ja esindab arhailisemat ehk altvooluga vesiveskit.

Esimesed tuuleveskid jõudsid Eestisse 14. sajandil sakslaste ja rannarootslaste vahendusel. Tuuleveskid jagunevad põhiliselt kaheks: terve kerega pööratavad pukktuulikud, mis on vanem tüüp ning ainult pööratava peaga torn- ehk hollandi tüüpi veskid. Eesti Vabaõhumuuseumis on esindatud mõlemad tüübid. Pukktuulikute seas on pärliks Eesti vanuselt teine tuuleveski ehk 1748. aastal ehitatud Sutlepa tuulik, mis on tähelepanuväärne selle sisevoodrisse lõigatud maagiliste märkide ja purjelaevade kujutise tõttu.

Ekskursiooni käigus on võimalus pääseda mitmesse Eesti Vabaõhumuuseumi veskisse, mis tavapäraselt on külastajatele suletud.

Ekskursiooni viib läbi teadur Hanno Talving.