EESTI LEIVA PÄEV JA SÜGISLAAT

  • Tavapilet 9 €

    Sooduspilet 6 €

    Perepilet 18 €

16. september 2018, kell 10-16

 

1000 aastat talurahvatoitu

 

Aastasadu oli meie esivanemate toidulaud üsna kasin ning üksluine. Küll aga hakkasid suured muutused toimuma talude päriseksostmise aegu. Viimase 150 aasta jooksul on maarahvas omaks võtnud nii uued köögiviljad-marjad kui söögivalmistamise viisid. Kuidas oleme jõudnud kodus küpsetatud rukkileiva ja pajas keedetud kördi juurest tänapäevase mitmekülgse toidukultuurini, mida iseloomustavad hirmsuured supermarketid, restoranid ja kiirtoit? Kuidas on eestlane söönud läbi ajastute?

 

Sutlepa kabel

11.30 Rukkileiva õnnistamine.

 

Peatee ja Nuki taluõu – käsitöö- ja toidulaat

 

Sassi-Jaani talu – maheõu

Ka sel aastal on Sassi-Jaani talu õuel mahetootjate laat ja mahetoodete tutvustamine. Kell 12.00-13.00 toimub publiku lemmik-mahetoote valimine.

Lisaks saab iga huviline Sassi-Jaani talu aidamademel proovida käsikivil vilja jahvatada.

 

Kiigeplats – Kakumäe Pirukafest 2018

Juba kolmandat aastat korraldab Kakumäe Elu selts koduküpsetamise võistlust, kus kohaliku zürii poolt valitakse välja parim soolane ning magus Kakumäe Kakuke. Tule kiigeplatsile ja soeta endale üks maitsev soolane või magus suutäis!

 

Kolu kõrts

Kell 11.00. 12.00, 13.00 ja 14.00 saab kõrtsi ees nautida armastatud lõõtsamehe Kert Krüsbani lõbusat pillimuusikat.

Kell 12.00 kuni 14.30 toimub parima laadaleiva valimine.

15.00 toimub auhinnatseremoonia: „Parim mahetoode 2018“ ja „Parim mahetootja 2018“, publiku lemmik-mahetoote ning sügislaada parima laadaleiva väljakuulutamine.

 

Pulga talu

Pulga õu on täis nukke ja teatrit! Kell 11.00, 12.00, 13.00 ja 14.00 esineb NUKU teatri näitleja Are Uder vahva etendusega „Piksepilv“, mis on loodud Fr.R.Kreutzwaldi muinasjutu ainetel. Etenduse lõppedes saab lähemalt uudistada nukuteatri nukke!

 

Nätsi tuulik 

Kell 11.30, 12.30, 13.30 ja 14.30 tutvustab Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving Nätsi tuulikut ja räägib tuulikute ajaloost Eestimaal.

Nätsi tuuliku juures ootavad huvilisi ka Eesti Pagarite Selts ja Eesti Korstnapühkijate Ühing, kellega koos saab toredaid nööpe valmistada ning kel 13.00 teatemängudel end proovile panna! Parimatele auhinnad!

 

Kuie kool

Iga vanem on oma lapsele öelnud: „toiduga ei mängita!“,  Kuie koolis avaneb aga võimalus just seda teha! Tule meisterda endale soolataignast ilus kujukene!

 

Härjapea talu

1930. aastate Härjapea talus on perenaisel käsil leivategu, terve maja lõhnab ahjusoojade rukkileibade järele. Peretütred valmistavad samal ajal leiva peale määrimiseks võimasinaga värsket võid.

 

Roosta talu

Talurahva toit oli vanasti üsna ühekülgne sõltudes aastaajast ja talu asukohast. Kõik söödav kasvatati ja valmistati ise. Leiva jaoks tuli põllud künda ja külvata, valminud vili sirpidega  lõigata, rehetoas kuivatada, rehealuses ära peksta ning tuulata, seejärel terad  jahvatada ja jahust leib küpsetada. Kiirel põllutööde ajal keedeti suures pajas valmis mitme päeva supp või puder, mida siis leivakõrvaseks jaopärast soojendati. Keset päeva aeti lihtsamalt läbi. Nii keedab  Roosta talu vanaperenaine suveköögis käkke, et neid ülejäänud perele põllule järele saata!

 

Köstriaseme talu

19. sajandi teine pool tõi talurahva ellu suured muutused - vabaneti mõisnike ikke alt  ning hakati talusid päriseks ostma, toimus rahvuslik ärkamine ja taludesse jõudis ostukaup. Kui seni oli maarahvas söönud esivanemate kombel, siis nüüd hakkas eestlaste toidulaud muutuma. Köstriaseme talu suveköögis keedab perenaine lõunaks silgu kõrvale mõisniku soovitusel kasvatatud muldõuna ehk kartulit. Toidulõhn ulatub ka rehealusesse, kus näljane peremees ja sulane reht peksavad.

 

Lau pood

Eesti Vabariigi ajal arenesid hoogsalt nii kodukultuur kui toidukultuur. Moodi tuli kohvijoomine, linnades ka kohvikute- ja restoranide külastamine. Ega korralikes kodudeski toiduga koonerdatud! Igaüks püüdis jõudumööda nii oma kokasoskusi kui arenenud maitsemeelt näidata. Lau poes on kaks sõbrannat kokku saanud, et kohvi kõrval uusimaid retsepte ning moeröögatusi arutada.

 

Sepa talu

Teine maailmasõda on just lõppenud ja kogu Euroopa vaevleb toidunappuse käes. Kuigi Nõukogude Liidus kehtis näljaga võitlemiseks talongisüsteem, oli toiduainete puudus igapäevane nähtus. Maainimeste elu oli küll veidi kergem, kuid neid koormasid riiginormid. Et pere söönuks saaks,  hangiti sarnaselt sõjaajale toidulisa loodusest. Just nüüd levis toidu säilitamine erinevatel viisidel. Nagu hoolsatele perenaistele kohane, valmistavad Sepa talu naised talveks hoidiseid.

 

Setu talu

Nõukogude Liidu lõpuaastail polnud Eestis olukord küll nii kriitiline kui mujal, kuid süvenev majanduskriis andis siinmailgi tugevalt tunda. Rublad ja talongid olid tihtipeale kasutud, sest poelettidelt vaatas vastu tühjus. Parimaid palasid saadi tutvuste kaudu, üksikud õnnelikud  valuutaomanikud aga hoopiski välismaalastele mõeldud valuutapoest. Poodide pikkadest järjekordadest, kaubast ilmajäämisest ja saiapuudusest kurdab emale ka koju külla tulnud saiamaias Setu talu peretütar.

 

 

 

Meie toetajad ja koostööpartnerid

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Kakumäe Elu MTÜ

Eesti Korstnapühkijate Koda

Eesti Pagarite Selts

Rehepeksuks kasutatav rukis on pärit Rebasemäe talu põldudelt Raplamaal

 

   

 

 

 

KUIDAS MEIENI JÕUDA?

Tasuta bussid: Muuseumisse toovad tasuta bussid Viru hotelli eest kell 10.00, 11.00, 12.00 ja 13.00. Tagasisõit muuseumist linna suunas kell 12.30, 13.30, 14.30, 15.30. Tagasiteel nõudepeatus Kristiine keskuse juures.

Autoga: tasuta parkimine nii muuseumi peavärava parklas kui ka tagumises parklas (ca 1 km peaväravatest Kakumäe suunas).

Ühistransport: muuseumi väravasse toovad bussid nr 21 ja 21B. Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b. Bussid nr 22, 42 ja 43: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Sõiduajad: soiduplaan.tallinn.ee.

City Tour: sinise liini bussid peatuvad muuseumi peavärava ees. Sõiduajad: www.citytour.ee.