Suvehooaeg

  • Tavapilet 9€

    Sooduspilet 6€

    Perepilet 18€

23. aprill – 28. september

 

Tule ja tutvu Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööga! Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukuse ning oskustega pered. Nagu ühes õiges külas ikka on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, külapood, veskid, pritsikuur ja võrgumajad.

 

Sassi-Jaani talu esemeline ekspositsioon ja näitused annavad ülevaate eesti taluehitusest, tarbevarast, põlluharimisest ja loomapidamisest läbi aastasadade.

Laupäeviti ja pühapäeviti (26. mai - 2. september) kell 11.00 rahvakunstiseltsi Leigarid tantsuetendused.

 

Köstriaseme renditalus tegeleb perenaine lõngade värvimise ja õletöödega. Kätt saab proovida puude saagimises. Ringi sibab kanapere.

Laupäeviti ja pühapäeviti (19. mai - 16. september) koob käsitöömeister kangastelgedel villast triibukangast.

 

Nuki talus näeb pildikest ühe kehva talupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga ning peab mahtuma suure pere ja väiksemate koduloomadega elama kahte väikesesse kambrisse.

 

Pulga talu perenaisel on harida peenramaa. Tuleb harvendada peete, rohida kapsaid ja porgandeid. Iga kuu kolmandal neljapäeval köetakse suitsusauna.

Aidamademel on kast talulaste mänguasjadega, millega iga linnalapski võib tutvust teha. Proovida saab vägikaikavedu ja karkudel käimist.

 

Härjapea talu perenaised mõistavad hästi teha nii käsitööd kui maitsvaid roogasid.

Suvistel käsitöölaupäevadel õpetavad perenaised valmistama rahvarõivaste juurde vajalikke esemeid – vöid, vöökotte ja -taskuid, mis on sobilikud ilmestama ka kaasaegseid rõivaid. Pühapäeviti aga keedetakse ja küpsetatakse põnevaid toite 1920-30. aastate retseptiraamatute järgi.

 

Aarte talus näeb pildikest põhjaranniku kaluripere elust, kes Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt on kaasa toonud kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta. 

 

Roosta talus on vanaperenaise maine teekond otsa saanud, kadunuke puhkab aidas ja kirst on rehe alla valmis pandud.

Hernhuutlaste palvemajas saab aimu, kuidas pidasid oma palvusi vennastekoguduse liikmed.

 

Kolga talus käib töö ja nali käsikäes. Perenaine õpetab, kuidas teha vastupidavaid sõlmi, mis tulevad kasuks nii meresõidul, matkadel kui igapäevastes töödes. Rehetoas võib kuulda hiidlaste eriskummalisi naljandeid.

 

Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu rõõmurohkeimast ja värvikirevaimast sündmusest - naisevõtust. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on pungil käsitööst, laud on lookas ning peomelu kostub üle õuegi.

 

Setu Vanatalos saad tutvuda selle Eesti piirialal elava rahvakillu eluolu ning kultuuriga läbi ajaloo. Neljapäevast pühapäevani valmivad köögis põnevad setu road, pidupäevadel panevad jala tatsuma setu pillilood.

 

Peipsivene majas keedab perenaine samovariteed ja vaaritab nädalalõpul vanausuliste retseptide järgi ahjuroogasid, pirukaid, küpsiseid. Tükikest keedusuhkrut – vanausuliste maiust – saab iga laps maitsta.

Kaetud õuel näidatakse filme Peipsiäärse rahva elust ja kommetest.

Peipsivene majas on ka kaks kitse, keda võib kohata laudas või metsa all. Peaasi, et mitte sibula- ja siguripeenarde vahel!

 

Rusi talu kambrites saab kogeda ja lugeda, kuidas mahtus mitu peret ja hulk lapsi elama ning magama paari väikesesse kambrisse. Räägime, mis sai neist lastest suureks kasvades ning kuidas nende rännakute mõjud kodutallu jõudsid.

Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, ühest Rusi talus lapsest.

 

Kuie koolimajas on jaanipäevani palju sagimist. Enne suvepuhkusele minekut tuleb lastel veel lugemist harjutada, rehkendused teha ja piiblilood selgeks õppida. Kui koolitunnid läbi, saab igaüks proovida pingis istumist ning vana kirja lugemist.

                                        

Lau poe kaubavalik on külapoele omaselt lai. Maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini, head õlled ja peened veinid härradele.

 

Vanas Sutlepa puukabelis saab aja maha võtta ja mõelda elu väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.

 

Sepa talus tegeldakse lambakasvatusega. Villa töötlemine nõuab aga omaette oskusi. Perenaine näitab ja räägib, milliseid töid on vaja teha, et villast soojad sokid saaks.

Laupäeviti ja pühapäeviti (19. mai - 16. september) askeldavad sepikojas sepapoisid Kopli Ametikoolist

 

Kalma tuuliku esimesel korrusel saab näha fotosid Eesti tuuleveskitest ning mängida kaaslastega veskimängu.

 

Suvehooaja üritused:

23. aprill Jüripäev
1. mai Suur kevadlaat
12. mai Naiste päev
19. mai Muuseumiöö
9. juuni Vähemusrahvuste pööripäeva pidu
23. juuni EV100 Jaanipäev "Ärkamisajast ärkamisajani"
16. september Eesti leiva päev ja sügislaat
29. september       Mihklipäev
   

 

Suvehooaja näitused

 

1. mai – 28. september Kolu kõrtsis tekstiilikunstnik Ene Parsi näitus „Triibukood”.

 

1. mai – 28. september Pulga talu rehe all näitus „MAJA tuleb muuseumisse“, mis räägib sellest, kuidas erinevad hooned on muuseumisse sattunud ja miks neid just sellistena on eksponeeritud. Mängida saab temaatilist otsimismängu „Majade detektiiv“.

 

13. mai – 28. september setu laudas näitus Kaetud peaga naised”. Seto kultuur pole muidugi olnud ainus kultuur, kus oleks kästud naisel pea katta. Paljudel kristlastel on olnud see komme, samuti juutidel ja moslemitel. Mida tunnevad naised seto liniku või moslemi pearäti all?

Näituse koostajad: Andreas Kalkun (Eesti Rahvaluule Arhiiv) ja Rebeka Põldsam (Kaasegse Kunsti Eesti Keskus).
 

Näitus-teekond „Rong see sõitis... Tallinn-Tartu raudteel Eestimaalt Liivimaale”.

Muuseumi peaväravast Lõuna-Eesti piirkonda kulgev näitus-teekond viib külastaja reisile Tallinnast Tartusse 1896. aasta rongide sõiduplaani järgi. Kaheksas raudteejaamas räägime raudteejaamadest ja -töötajatest, signaalmärkidest, reisijatest ja reisitingimustest raudtee algusaegadel.  

 

EV100 JAANIPÄEV „Ärkamisajast ärkamisajani“ 23. juunil. Meie esivanemad pidasid jaanilaupäeva salapäraseks ja maagiliseks ajaks, mil paisatakse segi maises maailmas valitsevad reeglid. Eesti Vabariigi juubeli puhul avaneb erakordne võimalus sel imede ööl teha ajahüppeid olulistesse murdepunktidesse meie rahvuse ja riigi kujunemisel. Süütame jaanituled, hoiame elus vanu kombeid, naudime head toitu ja muusikat. Esinevad: Ultima Thule, Seitsmes Meel, Jäääär, Kukerpillid, Suprjadki, Leigarid ja Pritsu Brass.

 

UUS! Eesti Vabaõhumuuseumi mobiilirakendus NUMU! Sisaldab kogu muuseumi ekspositsiooni tutvustavat audiogiidi ja kahte seikluslikku orienteerumismängu, mis tutvustavad meie talusid ja Eesti ajalugu rollimänguliste tegelaste abil.

 

UUS! Eesti Vabaõhumuuseumi infopunkt vanalinnas aadressil Pikk tänav 2. Uuri vabaõhumuuseumi ürituste ja piletite kohta ning naudi jõudehetke tassi kohvi ja Kolu kõrtsi suupistetega.

 

 

AJAD JA HINNAD:

MUUSEUM ON AVATUD IGA PÄEV: talud, Lau pood ja Kuie kool kl 10-18, Kolu kõrts kl 11-20, park ja käsitööpood kl 10-20.

 

Tavapilet 9 €; sooduspilet 6 €; perepilet 18 €; ühe inimese aastapääse 30 €; pere aastapääse 55 €

Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tallinna Loomaaia ühine perepilet suveperioodil: 26 €; ühine aastapääse: 115 €.

 

Pikk tänav 2 infopunkt Tallinna vanalinnas on avatud: E-P kell 11-20.  

 

Kuidas muuseumisse tulla?

Autoga: tasuta parkimine muuseumi peavärava parklas.

Ühistransport: bussid nr 21 ja 21B kesklinnast peatuvad muuseumi peavärava ees (peatus Rocca al Mare). Bussid nr 22, 42 ja 43 kesklinnast: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Tagasi kesklinna viib muuseumi peavärava vastast buss nr 41 ja 41B. Sõiduajad: soiduplaan.tallinn.ee

 

Eesti Vabaõhumuuseum

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521 • Info tel: 654 9100 • Kolu kõrts: 6549 119

Käsitööpood ja piletikassa: 654 9101 • www.evm.ee • info@evm.ee

Infopunkt Tallinna vanalinnas Pikk tn 2 • pikk2@evm.ee •  Tel: 5305 0637    

Otsi muuseum üles ka Facebook’is ja Instagramis.