Kõik üritused

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Kui vabaõhumuuseumisse tulek tundub liiga suure ettevõtmisena, saab siinseid võlusid nautida ka koolis olles. Kaameraga muuseumis ringi käiv pedagoog saadab pildi teile koju või kooli kätte. Üheskoos saab arutleda, milline oli vanasti talupoja elu-olu ja eluring.

Laadi oma telefoni tasuta NUMU rakendus ja aita pruuti ehtsa eesti pulma korraldamisel. Selleks astu sisse kaardil näidatud taludesse, kuula ära külaelanike lood ning täida nende palved.

Vabaõhumuuseum ei maga talveund. Alates mihklipäevast tegutsetakse siin küll veidi rahulikumas rütmis, aga igavust ei pea keegi pelgama. Siin on hea olla, kui soovid viibida koos perega värskes õhus keset ajaloolist küla või istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati.

Talvisest pööripäevast alates ootame valguse võitu pimeduse üle. See on tähtpäev, mida peetakse laulude, mängude ning lõbustuste saatel. Esitame üheskoos näitemängu ühest jõuluajal sündinud imest ning mängime rõõmsaid pühademänge.

Talvine pööripäev, mil taevaväravad on valla, on sobivaim aeg, et tulevaks aastaks enda ja lähedaste elu mõjutada. Mängime rehetoas vanu jõulumänge ja ennustame, mida toob uus aasta. Väikese külakooli koolipreili ootab aga lapsi koolipinki jõuluevangeeliumi lugema ning jõululaulu laulma.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub nõukogude aja argielu tutvustavatesse loengutesse, mis avavad tolleaegse maainimese argikultuuri olemust – tema töid, eluolu ja maailmavaadet. Viiest loengupäevast esimesel tuleb juttu nõukogude põllumajanduse eripärast ja kolhoosnike elust.

Jõulud on meie armsaimad pühad, mida ootavad nii suured kui väikesed. Jõuluaega mahub palju – sära ja pimedust, lõbusat tralli ja pühalikku vaikust, rõõmu ja mõtlikkust. Eesti Vabaõhumuuseumi jõulukülas võib kõige selle keskele sattuda. Astudes sisse vanadesse rehetaredesse ja talumajadesse, koolimajja ja külapoodi, saab osa rohkem kui 100 aasta tagustest jõulutoimetustest.

Elamusekskursioon näitab külastajale, mil moel on tuppa toodud helgust aegadel, kui õndsat rahuaega varjutavad murepilved või kasinus. Giidi juhatusel liigutakse 1869. aasta ikaldusaja eluolust 2012. aasta maailmalõpuootajateni, pöörates tähelepanu just rõõmu- ja kergendushetkedele. Jalutuskäigul kohtud baltisakslaste ja taasiseseisvunud Eesti ärimeelsematega ning näed, kuidas hoiti kokku ja tekitati jõulurõõmu 1930ndate aastate majanduskriisi ja II maailmasõja ajal.

20. detsembril kell 15 toimub Sutlepa kabelis Jõuluküla palvus. Teenib õpetaja Toomas Paul.

Pea kõik eestlased on käinud Vabaõhumuuseumis, näinud kauneid talukomplekse ning ilmselt ka unistanud, kui tore võiks olla kenal suvepäeval sellises idüllis puhata. Samuti teatakse kauneid rahvarõivaid ning ollakse kuulnud üht-teist tähtpäevade tähistamisest.

Enamus slaavlasi ja õigeusklikud setud tähistavad jõule ka vana kalendri järgi 6. ja 7. jaanuaril. Kogu talviste pühade periood – svjatkad – kestab aga kuni 19. jaanuarini ehk Kristuse ristimise päevani. Sel ajavahemikul ei tehta tööd, vaid rõõmustatakse Kristuse sündimise üle. Jõuluajal käivad vaimulikke laule laulvad kristoslaavitajad ka naabritele tähtsat sündmust kuulutamas. Tule tähista meie juures setu talsipühi ja vene jõule!

Kui küünlapäeval küünlaid valada, põlevad need erilise leegiga. Kuidas magusasti lõhnavast mesilasvahast küünalde valmistamine täpsemalt välja näeb, saad omal käel proovida.

Vastlapäeval lustivad kõik – nii noor kui vana, mees kui naine. See on päev, kus au sisse tõusevad siga ja hobune, vurriluu, rasvane lõuaots, linataim, herned-oad ning palju muud. Kuidas need kõik vastlapäevaga seotud on? Tule ja saad teada!