Kõik üritused

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Kui vabaõhumuuseumisse tulek tundub liiga suure ettevõtmisena, saab siinseid võlusid nautida ka koolis olles. Kaameraga muuseumis ringi käiv pedagoog saadab pildi teile koju või kooli kätte. Üheskoos saab arutleda, milline oli vanasti talupoja elu-olu ja eluring.

Laadi oma telefoni tasuta NUMU rakendus ja aita pruuti ehtsa eesti pulma korraldamisel. Selleks astu sisse kaardil näidatud taludesse, kuula ära külaelanike lood ning täida nende palved.

Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti maa-arhitektuuri ja külaelu tutvustav Eesti Vabaõhumuuseum. Nagu ühes õiges külas ikka, on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur, külapood, mere ääres võrgumajad.

Jõuluajal oli ikka kombeks külas käia. Ja, mis kõige toredam - paiguti peeti jõulu viimaseks päevaks veel küünlapäeva 2. veebruaril. Haara härjal sarvist ja tule koos Jõulusokuga vabaõhumuuseumisse seiklema! Siin võib juhtuda igasugu põnevaid asju ja teada saada, kuidas vanasti pühi peeti.

Kui küünlapäeval küünlaid valada, põlevad need erilise leegiga. Kuidas magusasti lõhnavast mesilasvahast küünalde valmistamine täpsemalt välja näeb, saad omal käel proovida.

Vastlapäeval lustivad kõik – nii noor kui vana, mees kui naine. See on päev, kus au sisse tõusevad siga ja hobune, vurriluu, rasvane lõuaots, linataim, herned-oad ning palju muud. Kuidas need kõik vastlapäevaga seotud on? Tule ja saad teada!

Kutsume värskesse õhku trallima ja vastlakommetega tutvuma. Ilumeelseid õpetatakse kauneid punutisi tegema ja neile jagatakse ilunippe, hõbekõrid saavad selgeks vastlalaulud, mida kelgumäele liulaskmiseks kaasa võtta, ja spordihuvilised võivad end proovile panna tasakaalulindil. Tule mängi lustakaid vastlamänge, meisterda vastlavurri, õpi linatööde üheksa sammu kohta ning maitse rammusaid vastlatoite!

Vastlapäeval kutsume suuri ja väikseid värskesse õhku vastlamänge mängima, linatöödega tutvuma, vastlaliugu laskma ja rammusaid vastlatoite mekkima. NB! Kõik tegevused toimuvad vabas õhus! Kolu kõrtsist saab toitu kaasa osta.

Kuigi suur nädal on üsna vaoshoitud ning kurbusesse rüütatud, on see vaid ettevalmistus ülestõusmispühade ning uue elu ettekuulutuseks. Värvime erinevate taimedega värvilisi mune ja saame teada, millistest päevadest koosneb suur nädal.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub osa saama nõukogude aja argielu tutvustavast loengusarjast, mis avab tolleaegse maainimese töid, eluolu ja maailmavaadet. Teisel teemapäeval räägivad Anu Kannike ja Ester Bardone muuseumi Kolu kõrtsis nõukogudeaegset toidukultuurist eelkõige tavatarbija vaatepunktist.

Mida pikemaks lähevad päevad, seda kiiremaks põllumehe samm. Talupäev annab võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele kevadtöödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Oled oodatud appi puid saagima, pesu pesema, põllumaad kaevama ning seemneid külvama.

Jaanipäev on läbi aegade olnud eestlaste jaoks üks tähtsamaid ning rõõmsamaid pühasid, mil loodus on täis väge ja kõikjal üle maa süüdatakse tuhanded lõkked, et tagada head õnne ja tähistada suve algust. Jaanitulesid on Eesti külades läidetud olenemata ilmast ja riigikorrast. 2021. aastal on vabaõhumuuseumi jaaniõhtu peaesinejaks Anne Veski. Kauni merevaatega kiigeplatsil saab jalga keerutada Kukerpillide saatel. Muuseumide taludes tutvustatakse erinevaid jaanipäeva kombeid.