Kõik üritused

Kuie vallakooli pööning on parim paik hubaseks seminari pidamiseks.

Tule korralda oma kursuse kokkutulek Vabaõhumuuseumis. Meenuta koosveedetud hetki vanaaja võtmes läbi erinevate teemapidude, rahvalike mängude ja laulude või tee kaasa veel üks viimane koolitund!

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Eesti Vabaõhumuuseum pakub ainulaadset võimalust pidada oma sünnipäev looduskaunis vanaajahõngulises paigas. Tule veeda oma kaaslastega eriline päev meenutades möödunud aegu vanaaja erinevate programmide saatel.

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

Kui soovid oma sünnipäeval sõõmu tõelist maaõhku sisse hingata, vanaaja laste mänge mängida, kaardi järgi põnevaid hooneid leida ning arvutisõnumi asemel tindiga kirjutatud õnnesoove saada, siis kutsu oma sünnipäevakülalised Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli.

Kui soovid lasteaia lõpetamise erilisemaks muuta, siis tule ja tähista seda sündmust Kuie koolimajas. Koolipreili abiga saad teada, kas lasteaialapsed on kooliminekuks valmis. Head meeleolu loovad juurde hobusõit, vanaaja mängud ja mõnus koosviibimine oma kaaslastega.

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tule tutvu vanaaja mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Kellel on rammu? Kellel jagub nutti kui ka kavalust? Milline koht on sinul oma klassis? Klassiõhtul kehastume vanaaja talupereks. Erinevate rollimängude, orienteerumise, jõukatsumuste ja ülesannete toel saame teada, kes on perekonna taiplikumad, loomingulisemad ja tugevamad liikmed.

Talvine vabaõhumuuseum ei maga talveund. Ta tegutseb küll veidi rahulikumas rütmis, aga pole sugugi igavlev. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus keset ajaloolist küla või istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati. Talvehooajal on avatud muuseumi park, Härjapea, Sepa ja setu talud, peipsivene maja, Kolu kõrts, Kuie kool, Lau külapood ja käsitööpood.

Peipsivenelaste argipäevas oli kesksel kohal samovar. Selles tee valmistamine ja joomine oli omaette rituaal, milleks võeti aega ja mida nauditi. Peipsivene majas saab nädalavahetuseti õppida teejoomist vanausuliste kombe kohaselt. Perenaine annab näpunäiteid, kuidas valmistada suussulavat keedusukkerit. Lapsed võivad proovida vanausuliste öö- ja kaltsutittede meisterdamist.

Setu tares köevad suured setu ahjud ja leso peal saab krõbeda külmagagi kondid soojaks. Laupäeviti ja pühapäeviti on tuba lõhnu täis - valmistatakse ju suures ahjus ja pliidil põnevaid setu roogasid.

Laupäeviti valmistub Härjapea perenaine suviseks laulupeoks. Rahvarõivaste juurde on ju vaja ka vööd, vöökotti ja -taskut, kuhu ninarätt või tengelpung panna. Huvilistele jagatakse lõikeid, head nõu ning õpetatakse vajalikke töövõtteid.

Härjapea talu perenaine ei saa pühapäevalgi käsi rüppe lasta. Külaliste silme all valmivad uued põnevad või vanad head hoidised, praed, küpsetised ja magusroad. Nagu eestiaegsetele perenaistele kombeks, valmistame roogasid hooajal kättesaadavast toidukraamist.

Oktoobrist veebruarini näitab Kuie kooli perenaine igal laupäeval ja pühapäeval, kuidas sule ja tindiga ilusat kirja teha. Ühtlasi saab soetada vanaaegse postkaardi ning kallile inimesele hea soovi teele saata!

Raadio oli 1930. aastatel luksusese, mida vaid jõukam rahvas endale lubada sai. Kes selle koju soetada oli jõudnud, tahtis oma rõõmu jagada ja ikka kutsuti külarahvast uut raadiot kaema ning saateid kuulama. Nii ka Lau poemamsel, kes heal meelel külalisi poodi ootab, et koos teistega oma vastsest raadioaparaadist moodsat muusikat või päevakajalisi sündmusi kuulata.