Kõik üritused

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Kui soovid oma sünnipäeval sõõmu tõelist maaõhku sisse hingata, vanaaja laste mänge mängida, kaardi järgi põnevaid hooneid leida ning arvutisõnumi asemel tindiga kirjutatud õnnesoove saada, siis kutsu oma sünnipäevakülalised Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tule tutvu vanaaja mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Eesti Vabaõhumuuseum pakub ainulaadset võimalust pidada oma sünnipäev looduskaunis vanaajahõngulises paigas. Tule veeda oma kaaslastega eriline päev meenutades möödunud aegu vanaaja erinevate programmide saatel.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Tule korralda oma kursuse kokkutulek Vabaõhumuuseumis. Meenuta koosveedetud hetki vanaaja võtmes läbi erinevate teemapidude, rahvalike mängude ja laulude või tee kaasa veel üks viimane koolitund!

Kuie vallakooli pööning on parim paik hubaseks seminari pidamiseks.

Talvine vabaõhumuuseum ei maga talveund. Ta tegutseb küll veidi rahulikumas rütmis, aga pole sugugi igavlev. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus keset ajaloolist küla või istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati. Talvehooajal on avatud muuseumi park, Härjapea, Sepa ja setu talud, peipsivene maja, Kolu kõrts, Kuie kool, Lau külapood ja käsitööpood.

Romasid on Eestis elanud aastasadu ning ka praegu on neil meie ühiskonnas kindel koht. Romade tegusid ja toimetusi on alati katnud teatav saladuseloor ning on üsna vähe inimesi, kes nende kogukonna eluga lähemalt tutvuda on saanud.

Esimest korda ühendavad loomaaed ja vabaõhumuuseum jõud, et pakkuda lastele sügisvaheajaks toredat ja harivat tegevust. Laager on neljapäevane, millest kaks päeva veedetakse loomaaias ning kaks vabaõhumuuseumis.

21. oktoobrist on setu talu laudas avatud Annika Haasi fotonäitus “Meie, mustlased”.

16. spetsialistide loengupäev juhatab sisse teemasse, mis seotud sügise niiskete ilmade ja hoonete niiskuskahjustustega.

„Mida narrim, seda naljakam, mida hullem, seda ilusam“ ütleb mardivanasõna. Kes see mardisant üldse on? Meisterdame ühe vahva mardimaski ja harjutame mardikombed omal nahal läbi, et õigel ajal vääriline mardisant olla.

Kel sel aastal kindel plaan mardisanditama minna, saab meie muuseumitunnis „peaproovi“ teha, et õigel päeval marditarkustega hätta ei jääks. Käime vana kombe kohaselt perest peresse, paneme proovile pererahva teadmised, laulame ja tantsime.