Kõik üritused

Inimese elu on siiruviiruline. Millega see algab ja millega lõpeb? Mis nende kahe sündmuse vahele jääb? Naise rasedust, lapse sündi, ristimist, pulmi ja surma saatsid erisugused kombed, uskumused ning tavad. Käime talust talusse, elu algusest lõpuni - mõtiskleme ja arutame olulistel teemadel.

Näitus tutvustab Eesti puuliikide rahvapäraseid kasutusviise ja selle idee pärineb etnoloog Ants Viirese samanimelisest raamatust. Läbi rahvapäraste esemete ja puidu kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus põhjaliku ülevaate 15 eri puuliigi olulisusest talumajapidamises. Erilisel kohal on näitusel neist kirjeldatud puuliikidest Meelis Kihulase poolt traditsioonilisi töövõtteid kasutades valmistatud esemed. Näitusega soovib autor edendada ja tutvustada puukäsitööd.

Kiirelt arenevas maailmas on muuseumid filmitegijate sõnul muutumas üha rohkem asendamatuteks võttepaikadeks. Näitus tutvustab filmi tegemise protsessi vabaõhumuuseumi keskkonnas erinevatel aegadel. Vaatluse alla tuleb tosina jagu ekraniseeringuid alates telefilmist ”Külmale maale” (1965) ja lõpetades kultusteostega ”November” (2017) ning ”Tõde ja õigus” (2019).

Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Sel suvel tahame kõigiga jagada lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi. Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tule tutvu vanaaja mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Kui vabaõhumuuseumisse tulek tundub liiga suure ettevõtmisena, saab siinseid võlusid nautida ka koolis olles. Kaameraga muuseumis ringi käiv pedagoog saadab pildi teile koju või kooli kätte. Üheskoos saab arutleda, milline oli vanasti talupoja elu-olu ja eluring.

Laadi oma telefoni tasuta NUMU rakendus ja aita pruuti ehtsa eesti pulma korraldamisel. Selleks astu sisse kaardil näidatud taludesse, kuula ära külaelanike lood ning täida nende palved.

„Austa leiba, leib on vanem kui meie.“ Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldselt rukkipõllult saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Õpime selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitseme koos musta leiba.

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta talveni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Bussireisid on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone – 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja – avamiseks valmistumisel.

Vabaõhumuuseum ei maga talveund. Alates mihklipäevast tegutsetakse siin küll veidi rahulikumas rütmis, aga igavust ei pea keegi pelgama. Siin on hea olla, kui soovid viibida koos perega värskes õhus keset ajaloolist küla või istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati.

Mihklipäev tähistab suve lõppu ja talve algust. Taluperemees lasi mihklipäeval vabaks suvised hooajatöölised ja karjalapsed, kes talvel koolis käisid. Vanausulised ja setud hakkasid valmistuma paastuajaks. Astu 29. septembril vabaõhumuuseumi taludesse ja uuri järele, millised tegemised olid meie esivanematel käsil talvisel ajal.

Mihklipäeva jumalateenistus jääb viiruse leviku kiire tõusu tõttu ära!

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta talveni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Bussireisid on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone – 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja – avamiseks valmistumisel.