Kõik üritused

Inimese elu on siiruviiruline. Millega see algab ja millega lõpeb? Mis nende kahe sündmuse vahele jääb? Naise rasedust, lapse sündi, ristimist, pulmi ja surma saatsid erisugused kombed, uskumused ning tavad. Käime talust talusse, elu algusest lõpuni - mõtiskleme ja arutame olulistel teemadel.

Väljapanekus on maalid, pakutrüki tehnikas tekstiilid ja fotod setopärastest ehetes. Evar Riitsaar on seto kunstnik, kes on maalinud tahvelmaale, kujundanud raamatuid ja restaureerinud hooneid. Kõige enam teatakse teda ehtekunstnikuna, kelle käe all valmivad kaunid hõbeehted on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Peale kunstnikuameti on Evar Riitsaar ka väga aktiivne seto kultuuri eestvedaja ning valitud mitmel korral ülemsootskaks.

1930ndate alguses valitsenud elamispinna puudus ajas Tallinna linna otsima võimalusi linnalähedaste seni liigniiskuse tõttu harimata maade kasutuselevõtuks. Üks mitmest säärasest maatükist, kus kasvasid vaid äbarikud sookased ja männikõverikud, asus liigniiskes Haabersti mõisa maadel paiknenud Õismäe rabas. Näitus kajastab moodsa „küla“ rajamist, omaaegseid arhitektuuripärle ja ka mitmeid sealseid asukaid, kelleks teiste hulgas hilisemalt sai ka Eesti Vabaõhumuuseum.

Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Sel suvel tahame kõigiga jagada lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi. Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.

Meie esivanemad uskusid, et kroon toob viljaõnne ja viljakust kogu perele. 20. sajandil kroonide valmistamise oskus küll taandus, kuid nüüd on see taas au sisse tõusnud. Nagu näituselgi näha võib, ei pea sugugi traditsioonilistesse vormidesse püsima jääma, vaid võib lasta fantaasial lennata, nii et vana hea rookroon võib mõjuda ka suisa moodsa sisustuselemendina.

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Kui vabaõhumuuseumisse tulek tundub liiga suure ettevõtmisena, saab siinseid võlusid nautida ka koolis olles. Kaameraga muuseumis ringi käiv pedagoog saadab pildi teile koju või kooli kätte. Üheskoos saab arutleda, milline oli vanasti talupoja elu-olu ja eluring.

Laadi oma telefoni tasuta NUMU rakendus ja aita pruuti ehtsa eesti pulma korraldamisel. Selleks astu sisse kaardil näidatud taludesse, kuula ära külaelanike lood ning täida nende palved.

„Austa leiba, leib on vanem kui meie.“ Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldselt rukkipõllult saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Õpime selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitseme koos musta leiba.

Mihklipäev tähistab suve lõppu ja talve algust. Taluperemees lasi mihklipäeval vabaks suvised hooajatöölised ja karjalapsed, kes talvel koolis käisid. Vanausulised ja setud hakkasid valmistuma paastuajaks. Astu 29. septembril vabaõhumuuseumi taludesse ja uuri järele, millised tegemised olid meie esivanematel käsil talvisel ajal.

Reedel 29. septembril kell 15 toimub Sutlepa kabelis mihklipäeva jumalateenistus. Teenib õpetaja Toomas Paul.

Kui sügisesed põllutööd ja karjaskäimine on lõppenud tuleb seda väärikalt tähistada. Sibula ja kala päeval saab osa setude ja vanausuliste lõikusaja pidupäevast. Kuna mõlemad rahvakillud on kuulsad köögivilja kasvatuse ja kalapüügi oskuse poolest toimub laat, kust on võimalik kaasa osta parimat Peipsi sibulat, mitmesugust kala ja muud head-paremat.

Meisterdame ühe mardisandiväärilise maski ja saame teada, kes kuuluvad mardiperesse. Tule ja saa teada kõike, mida üks õige mardisant teadma peab!

Kadripäeval liiguvad ringi kadrid – ilusad, puhtad ja valged. Et olla peredes oodatud külaline, ei piisa ainult huvitavast väljanägemisest. Mida üks tõeline kadrisant teadma peaks, saab õppida just meil.