Kõik üritused

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tutvume vanade mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Kadunud esivanemad on meile lugemiseks jätnud palju erinevaid kirju nagu näiteks kirbu,- kassikäpa-, konna-, tähe- ja tuuleveskikirjad. Neid ei kirjutatud paberile, vaid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Tunnis püüame nö lahti muukida vanade kirjade saladuse ja saame ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema.

1935. aastal avasid kaks hakkajat naisterahvast oma poe. Rahvasuu pani neile nimeks Poe-Mamma ja Poe-Liisi. Poest sai osta kõike, mida taluperes vaja võis minna - soolaheeringat ja lõhnaseepi, lambiklaase ja kompvekke, petrooli ning pitse jpm. Poe pidamine on aga peenem kunst, mis nõuab head nuppu ja teravat nina. Tule ja aita poemamslitel poodi pidada! Rehkendame, kaalume ning mõõdame!

Vanasti mängisid laulumänge eelkõige abieluealised noored. Tänapäeval arvatakse, et mäng on vaid laste asi. Miks? Sest lapsed julgevad mängida. Rahvalikud laulumängud on hoogne ja lõbus tund, mille jooksul õpime selgeks vähemasti 5 laulmängu.

Ilmunud on uus lasteraamat „Taaveti meheteod neetud külas“. Raamat räägib õpetliku loo 9-aastasest Pulga Taavetist, kes külarahva nõidusliku kadumise tõttu kogu aastaks ihuüksinda tallu elama jääb. Tule ja pane end proovile raamatu põhjal valminud seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Kogu muuseumi territooriumil toimuvas mängus tuleb sul kasutada oma rammu, mõistust, vaistu ning teadmisi talurahva elust.

Pärisorjuse kaotamise mõju talurahva õiguslikule seisundile, talurahva omavalitsuse kujunemine ning vallakogukonna seadus 1866. aastal.

"Kaswatamise kasu peab olema , et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu."

Tule ja tutvu Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööga! Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukuse ning oskustega pered. Nagu ühes õiges külas ikka on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, külapood, veskid, pritsikuur ja võrgumajad.

Sepa talus askeldavad laupäeviti ja pühapäeviti sepapoisid.

Setu Vanatalos saad tutvuda selle Eesti piirialal elava rahvakillu eluolu ning kultuuriga läbi ajaloo. Neljapäevast pühapäevani valmivad köögis põnevad setu road, pidupäevadel panevad jala tatsuma setu pillilood.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

1. mai – 28. september Kolu kõrtsis tekstiilikunstnik Ene Parsi näitus „Triibukood”.

Näitus räägib sellest, kuidas erinevad hooned on muuseumisse sattunud ja miks neid just sellistena on eksponeeritud.

Ajalooliselt on paljudes kultuurides olnud komme, mille kohaselt abielunaine peaks olema avalikus ruumis kaetud peaga. Seto kultuuris on see minevikku jäänud, kuid paljudes kultuurides on naiste peakatmise komme aktuaalne ka täna.

Laupäeviti ja pühapäeviti koob Köstriaseme talu käsitöömeister kangastelgedel villast suurrätti.

Kas sina tead, mis on liisusalm või pandilunastamine? Mängime naljakaid ja lõbusaid vanu lastemänge, kus pandiandmisest ja - lunastamisest on raske kõrvale hiilida. Kas pead selleks kükke tegema, pea peal seisma, V peal istuma või oma sokist loobuma, sõltub sinu sõbrast või sulle langenud liisust.

Tallinna Looduskaitse Seltsi joonistusvõistluste traditsioon Tallinna koolide õpilastele taastati 2009. aastal. Käesoleva aasta joonistusvõistlus on pühendatud pärimuskultuuri aastale ja teemaks on "Maa, rahvas ja loodus"

Sassi-Jaani talus saab laupäeviti ja pühapäeviti näha Leigarite tantsuetendust.

Suvekuu pühapäevadel, kord kahe nädala tagant, kogunevad rahvusliku käsitöö huvilised prouad, et teha näputööd, jagada käsitööalaseid oskusi ning teadmisi ja mõnusa ennelõunase kohvi-koogi kõrval elust-olust vestelda.