Kõik üritused

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Kui soovid oma sünnipäeval sõõmu tõelist maaõhku sisse hingata, vanaaja laste mänge mängida, kaardi järgi põnevaid hooneid leida ning arvutisõnumi asemel tindiga kirjutatud õnnesoove saada, siis kutsu oma sünnipäevakülalised Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tule tutvu vanaaja mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Eesti Vabaõhumuuseum pakub ainulaadset võimalust pidada oma sünnipäev looduskaunis vanaajahõngulises paigas. Tule veeda oma kaaslastega eriline päev meenutades möödunud aegu vanaaja erinevate programmide saatel.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Tule korralda oma kursuse kokkutulek Vabaõhumuuseumis. Meenuta koosveedetud hetki vanaaja võtmes läbi erinevate teemapidude, rahvalike mängude ja laulude või tee kaasa veel üks viimane koolitund!

Kuie vallakooli pööning on parim paik hubaseks seminari pidamiseks.

Talvine vabaõhumuuseum ei maga talveund. Ta tegutseb küll veidi rahulikumas rütmis, aga pole sugugi igavlev. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus keset ajaloolist küla või istuda mõnes talus korraks maha ja rääkida perenaisega sellest, kuidas vanasti elati. Talvehooajal on avatud muuseumi park, Härjapea, Sepa ja setu talud, peipsivene maja, Kolu kõrts, Kuie kool, Lau külapood ja käsitööpood.

Setu tares on ahjud köetud ja leso peal istudes saab krõbeda külmaga kondid soojaks. Laupäeviti ja pühapäeviti on tuba häid lõhnu täis, sest - suures ahjus ja pliidil valmistatakse maitsvaid setu roogasid. Laudas on alates 21. oktoobrist avatud Annika Haasi fotonäitus “Meie, mustlased”

Raadio oli 1930. aastatel veel küllaltki haruldane asi, mida kohtas vaid jõukamates ja edumeelsemates peredes. Kes oli jõudnud selle endale soetada, tahtis oma rõõmu jagada. Nii kutsuti külast teisigi uut imeasja kaema ning saateid kuulama. Ka Lau poemamsel ootab külalisi, et üheskoos vastsest raadioaparaadist moodsat muusikat või päevakajalisi sündmusi kuulata.Kel uudised kuulatud, saab poest kaasa osta klaaskommi ja šokolaadi, niite-nõelu ja pluusikangast, tasse ja seepe või muud vajalikku kraami

Laupäeviti koob Härjapea perenaine villaseid sokke, kindaid, mütse ja kampsuneid. Huvilistele jagatakse lõikeid ja mustreid ning õpetatakse vajalikke töövõtteid. Kes on hädas sokikanna kudumise või kindaaugu lappimisega, saab siit ikka head nõu.

Peipsivenelaste igapäevaelusoli kesksel kohal samovar. Sellega tee valmistamine ja teejoomine oli omaette rituaal, milleks võeti aega ja mida nauditi. Peipsivene majas saab nädalavahetustel õppida teejoomist vanausu kombe kohaselt. Perenaine annab näpunäiteid, kuidas valmistada suussulavat keedusuhkrut. Lapsed saavad proovida vanausulistele iseloomulike kaltsutittede valmistamist. Laudas mökitavad kaks kitsepreilit ja krõbistavad heina kaks küülikut. Filmiruumis saab näha filmi Eestis elavatest vanausulistest.

Sepal oli sel aastal mõisas palju tööd ja nii jäid talvised küttepuud saagimata ning lõhkumata. Kel on tahtmist kahemehesaega saagimises kätt proovida või veidi puid lõhkuda, sellele antakse töö hea meelega kätte. Sepa naine näitab, kuidas talulapsed käepärastest materjalidest toredaid mänguasju meisterdasid.

Härjapea talu perenaine ei saa pühapäevalgi käsi rüppe lasta. Külastajate silme all valmivad uued põnevad toidud või vanad head hoidised, praed, küpsetised ja magusroad. Eestiaegsetele perenaistele kohaselt kasutatakse söögitegemisel hooajal kättesaadavat toidukraami.

Kuie kooli perenaine näitab, kuidas sule ja tindiga ilusat kirja teha. Ühtlasi saab soetada vanaaegse postkaardi ning kallile inimesele hea soovi teele saata.