Kõik üritused

Eesti talulapse maailm piirdus sageli koduõuega. Käepärastest vahenditest valmistas ta endale lihtsaid mänguasju, mis jäljendasid kodus toimuvat. Tutvume vanade mänguasjadega ja valmistame armsa talulapse lelu.

Kadunud esivanemad on meile lugemiseks jätnud palju erinevaid kirju nagu näiteks kirbu,- kassikäpa-, konna-, tähe- ja tuuleveskikirjad. Neid ei kirjutatud paberile, vaid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Tunnis püüame nö lahti muukida vanade kirjade saladuse ja saame ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema.

1935. aastal avasid kaks hakkajat naisterahvast oma poe. Rahvasuu pani neile nimeks Poe-Mamma ja Poe-Liisi. Poest sai osta kõike, mida taluperes vaja võis minna - soolaheeringat ja lõhnaseepi, lambiklaase ja kompvekke, petrooli ning pitse jpm. Poe pidamine on aga peenem kunst, mis nõuab head nuppu ja teravat nina. Tule ja aita poemamslitel poodi pidada! Rehkendame, kaalume ning mõõdame!

Vanasti mängisid laulumänge eelkõige abieluealised noored. Tänapäeval arvatakse, et mäng on vaid laste asi. Miks? Sest lapsed julgevad mängida. Rahvalikud laulumängud on hoogne ja lõbus tund, mille jooksul õpime selgeks vähemasti 5 laulmängu.

Ilmunud on uus lasteraamat „Taaveti meheteod neetud külas“. Raamat räägib õpetliku loo 9-aastasest Pulga Taavetist, kes külarahva nõidusliku kadumise tõttu kogu aastaks ihuüksinda tallu elama jääb. Tule ja pane end proovile raamatu põhjal valminud seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Kogu muuseumi territooriumil toimuvas mängus tuleb sul kasutada oma rammu, mõistust, vaistu ning teadmisi talurahva elust.

"Kaswatamise kasu peab olema , et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu."

Tule ja tutvu Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööga! Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukuse ning oskustega pered. Nagu ühes õiges külas ikka on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, külapood, veskid, pritsikuur ja võrgumajad.

Sepa talus askeldavad laupäeviti ja pühapäeviti sepapoisid.

Setu Vanatalos saad tutvuda selle Eesti piirialal elava rahvakillu eluolu ning kultuuriga läbi ajaloo. Neljapäevast pühapäevani valmivad köögis põnevad setu road, pidupäevadel panevad jala tatsuma setu pillilood.

1. mai – 28. september Kolu kõrtsis tekstiilikunstnik Ene Parsi näitus „Triibukood”.

Näitus räägib sellest, kuidas erinevad hooned on muuseumisse sattunud ja miks neid just sellistena on eksponeeritud.

Ajalooliselt on paljudes kultuurides olnud komme, mille kohaselt abielunaine peaks olema avalikus ruumis kaetud peaga. Seto kultuuris on see minevikku jäänud, kuid paljudes kultuurides on naiste peakatmise komme aktuaalne ka täna.

Laupäeviti ja pühapäeviti koob Köstriaseme talu käsitöömeister kangastelgedel villast suurrätti.

Tallinna Looduskaitse Seltsi joonistusvõistluste traditsioon Tallinna koolide õpilastele taastati 2009. aastal. Käesoleva aasta joonistusvõistlus on pühendatud pärimuskultuuri aastale ja teemaks on "Maa, rahvas ja loodus"

Sassi-Jaani talus saab laupäeviti ja pühapäeviti näha Leigarite tantsuetendust.

Suvekuu pühapäevadel, kord kahe nädala tagant, kogunevad rahvusliku käsitöö huvilised prouad, et teha näputööd, jagada käsitööalaseid oskusi ning teadmisi ja mõnusa ennelõunase kohvi-koogi kõrval elust-olust vestelda.

Suvistel käsitöölaupäevadel õpetavad perenaised valmistama rahvarõivaste juurde vajalikke esemeid – vöid, vöökotte ja -taskuid, mis on sobilikud ilmestama ka kaasaegseid rõivaid

Septembrikuu lõpuni on vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni nimega “Metatalu elemendid”. Tegu on Eesti kontekstis haruldaselt ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime.

Kuie vallakooli pööning on parim paik hubaseks seminari pidamiseks.