Kõik üritused

Juba ammusest ajast märgistas eestlane oma tööriistu ja muid esemeid peremärkidega. See aitas aru saada, milline ese millisele perele kuulus. Uurime museaalidel vanu peremärke ning räägime nende ilmumisest tööriistale. Tunni lõpuks kujundab ja põletab iga õpilane puidule oma peremärgi.

Eesti Vabaõhumuusem on nagu üks suur küla. Siin on palju erinevaid talumajapidamisi, ei puudu ka kool, kõrts, külapood, veskid ja kabel. Pakume võimalust tulla teejuhi abil meie muuseumi avastama.

„Kasvatamise kasu peab olema, et lapse süda saab haritud ja jumalakartliku, wiisaka olemisele õpetatud koolis ja kodu“. Harjutame selget ja hoolsat veerimist, sulega kirjutamist, rehkendamist ja näitame teadmisi katekismuseraamatu tundmise alal - just nii nagu koolipreili nõuab.

Ühel jaaniööl avastas väike Taavet, et Vanapagan on kogu külarahva röövinud. Poisikest ootas ees raske aasta, sest pidi ellujäämiseks kõikide töödega üksi hakkama saama. Tule ja pane end proovile seiklusmängus, mis käib Taaveti jälgedes. Mängus saad kasutada rammu, mõistust, orienteerumisoskust, kiireid jalgu ning teadmisi talurahva elust. Kas Sina saaksid üksi hakkama?

Talupere tegi kõik tööd oma kätega - hoolitseti selle eest, et kõhud täis ja kehad kaetud oleksid. Kuidas pesumasinata pesu pesti ja triikrauata riie sirgeks sai? Kust saadi vanal ajal tööriistad? Mis on lüpsik, koot ja pütt? Uudistame ja proovime ise nii meeste kui ka naiste töid erinevates taludes. Kas sinu vanavanaema kodus on veel selliseid abivahendeid? Tule õppima ja proovima!

Aastasadu on lapsed ja noored armastanud mängida, olgu talv või suvi, mängulusti jagus igasse päeva. Heidame pilgu vanasse aega ja vaatame koolipreili juhendamisel, milliseid lõbusaid ja naljakaid laste- ja laulumänge mängiti minevikus. Mänguline programm sobib igale eale, sest koolipreili teab ja oskab palju.

Meie esivanemad ei kirjutanud kirju paberile, vaid kudusid neid käpikute, vooditekkide ja vööde sisse. Anname tunnis ülevaate esivanemate käsitööst. Nopime ja kraasime villa ning paneme voki veerema. Uurime, kuidas linataimest kiud kätte saada ning mida sellega teha saab.

Kui vabaõhumuuseumisse tulek tundub liiga suure ettevõtmisena, saab siinseid võlusid nautida ka koolis olles. Kaameraga muuseumis ringi käiv pedagoog saadab pildi teile koju või kooli kätte. Üheskoos saab arutleda, milline oli vanasti talupoja elu-olu ja eluring.

Laadi oma telefoni tasuta NUMU rakendus ja aita pruuti ehtsa eesti pulma korraldamisel. Selleks astu sisse kaardil näidatud taludesse, kuula ära külaelanike lood ning täida nende palved.

Seiklusmäng „Taavetiga talvest kevadesse“ viib külastaja erinevatesse muuseumi taludesse ja tutvustab talviseid ning kevadisi rahvakalendritähtpäevi alates vastlapäevast lõpetades jüripäevaga. Rahvakalendrit tutvustavat mängu saab mängida kuni suvehooaja alguseni.

Jalutuskäikude ja looduse nautijaile jääb ka piirangute perioodiks avatuks vabaõhumuuseumi avar väliala (taluhooned on suletud). Siin on piisavalt ruumi, et hoida teiste külastajatega distantsi ning nautida perega päeva värskes õhus.

Kuidas ja milleks kasutada labidat, harki, kõblast ja reha? Milline on kapsa või porgandi seeme? Missugused taimed aias kasvavad ja milleks neid kasutatakse? Saad ise peenart teha ning seemne mulda pista, et sellest endale päris oma taim kasvatada.

Mida pikemaks lähevad päevad, seda kiiremaks põllumehe samm. Talupäev annab võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele kevadtöödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Oled oodatud appi puid saagima, pesu pesema, põllumaad kaevama ning seemneid külvama.

Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist on aastate jooksul sirgunud palju andekaid lauljaid ja laulukirjutajaid. Neist üks eredamaid tähti on kahtlemata Ott Lepland, kes laulis end Eesti rahva südamesse loetud minutitega. Tänaseks on Otil ilmunud mitmeid edukaid albumeid ning lugematul hulgal hitte, mille sõnu me kõik kasvõi une pealt oskaksime paberile panna.

Jaanipäev on läbi aegade olnud eestlaste jaoks üks tähtsamaid ning rõõmsamaid pühasid, mil loodus on täis väge ja kõikjal üle maa süüdatakse tuhanded lõkked, et tagada head õnne ja tähistada suve algust. Jaanitulesid on Eesti külades läidetud olenemata ilmast ja riigikorrast. Kauni merevaatega kiigeplatsil saab jalga keerutada Kukerpillide saatel. Muuseumide taludes tutvustatakse erinevaid jaanipäeva kombeid.

Urmas Alenderit ei ole meie seas juba üle kahekümne viie aasta, kuid tema lood ja laulud elavad oma elu edasi. Istume korraks maha ja meenutame üheskoos fenomenaalset lauljat ja laulukirjutajat.