Hooajalised muuseumitunnid

Inimese elu on siiruviiruline. Millega see algab ja millega lõpeb? Mis nende kahe sündmuse vahele jääb? Naise rasedust, lapse sündi, ristimist, pulmi ja surma saatsid erisugused kombed, uskumused ning tavad. Käime talust talusse, elu algusest lõpuni - mõtiskleme ja arutame olulistel teemadel.

„Austa leiba, leib on vanem kui meie.“ Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldselt rukkipõllult saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Õpime selgeks koodiga rehepeksu, vilja tuulamise, käsikivil jahu jahvatamise ning maitseme koos musta leiba.

Oled oodatud jalutuskäigule läbi taluaianduse ajaloo. Vaatame, kes peale taimede veel aias elavad, kuidas nad omavahel seotud on ning milliseid elutingimusi vajavad. Kujundame koduaia, kus oleks hea elada võimalikult paljudel elusolenditel.

Sügiseti koristas vanarahvas põllult saaki, peksis vilja, jahvatas jahu, pesi musti töörõivaid ning ravitses kuumas suitsusaunas tööst valutavaid liikmeid. Talupäev annab võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele sügistöödele. Oled oodatud meie talupere toimetusi jälgima ning neis jõudumööda kaasa lööma.

„Mida narrim, seda naljakam, mida hullem, seda ilusam“ ütleb mardivanasõna. Kes see mardisant üldse on? Meisterdame ühe vahva mardimaski ja harjutame mardikombed omal nahal läbi, et õigel ajal vääriline mardisant olla.

Kel sel aastal kindel plaan mardisanditama minna, saab meie muuseumitunnis „peaproovi“ teha, et õigel päeval marditarkustega hätta ei jääks. Käime vana kombe kohaselt perest peresse, paneme proovile pererahva teadmised, laulame ja tantsime.

Kadripäeval liiguvad ringi kadrid – ilusad, puhtad ja valged. Et olla peredes oodatud külaline, ei piisa ainult huvitavast väljanägemisest. Mida üks tõeline kadrisant teadma peaks, saab õppida just meil.

Talvisest pööripäevast alates ootame valguse võitu pimeduse üle. See on tähtpäev, mida peetakse laulude, mängude ning lõbustuste saatel. Esitame üheskoos näitemängu ühest jõuluajal sündinud imest ning mängime rõõmsaid pühademänge.

Talvine pööripäev, mil taevaväravad on valla, on sobivaim aeg, et tulevaks aastaks enda ja lähedaste elu mõjutada. Mängime rehetoas vanu jõulumänge ja ennustame, mida toob uus aasta. Väikese külakooli koolipreili ootab aga lapsi koolipinki jõuluevangeeliumi lugema ning jõululaulu laulma.

Kui küünlapäeval küünlaid valada, põlevad need erilise leegiga. Kuidas magusasti lõhnavast mesilasvahast küünalde valmistamine täpsemalt välja näeb, saad omal käel proovida.

Vastlapäeval lustivad kõik – nii noor kui vana, mees kui naine. See on päev, kus au sisse tõusevad siga ja hobune, vurriluu, rasvane lõuaots, linataim, herned-oad ning palju muud. Kuidas need kõik vastlapäevaga seotud on? Tule ja saad teada!

Kuigi suur nädal on üsna vaoshoitud ning kurbusesse rüütatud, on see vaid ettevalmistus ülestõusmispühade ning uue elu ettekuulutuseks. Paneme sibulakoortesse ja kaselehtedesse peidetud munad pliidile podisema ning saame teada, millistest päevadest koosneb suur nädal.

Kuidas ja milleks kasutada labidat, harki, kõblast ja reha? Milline on kapsa või porgandi seeme? Missugused taimed aias kasvavad ja milleks neid kasutatakse? Saad ise peenart teha ning seemne mulda pista, et sellest endale päris oma taim kasvatada.

Mida pikemaks lähevad päevad, seda kiiremaks põllumehe samm. Talupäev annab võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele kevadtöödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Oled oodatud appi puid saagima, pesu pesema, põllumaad kaevama ning seemneid külvama.