Kolhoosi korterelamu

Kolhoosi korterelamu on avatud iga päev kell 10-18. Vaata külastusinfot. 

 

Vaata ka: Jaaniõhtu jalutuskäik Eesti Vabaõhumuuseumis 23. juunil kell 17-22

 

1964. aastal ehitatud laudatööliste kortermajas saab sisse kiigata maainimeste kodudesse 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. 

Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast kolhooside lagunemist? Kuidas on korraldatud igapäevaelu tänastes kaugtöö tingimustes?

Kortermaja keldris on ajastulist tausta avav näitus, mis tutvustab Eesti maaelu sõlmküsimusi kolhooside asutamisest tänapäevani. Meeleolukas tegevus- ja haridusala „Väikese Ilmari maailm“ kutsub mängima ja laste rõõmudest osa saama. 

 Hoone juurde kuulub ka saun-garaaž-kuur ning korterielanike peenramaa.

 

Temaatilised nädalavahetused ja ekskursioonid

Juunis tutvustatakse Kolhoosi korterelamus nõukogude aja rõiva- ja mööblimoodi, juulikuus laste mänge ja töid, augustis kolhoosiaja perenaise tegemisi. 

 

21. juuli kl 17 – Elust, olust ja inimestest kolhoosi korterelamus 1960ndatest tänapäevani

 

Maja lugu

2019 maikuus transporditi Lõuna-Eestist Räbi külast Tallinnasse Eesti Vabaõhumuuseumisse silikaattellistest korterelamu.  

Muuseumisse ületoodud 4-korteriline kolhoosimaja on ehitatud 1963-1964 tüüpprojekti nr 61 järgi (arhitekt Boris Mirov) Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Sarnaseid tüüpprojekti järgi valminud kolhoosiaegseid elamuid kohtab kõikjal üle Eesti.

Kortermaja nelja kolmetoalise korteri abil saab aimu maainimeste argielust 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Näeme, kuidas kolhoosimajad on ajas muutunud – prestiižikast linlikust eluasemest (ääremaal asuvaks) läbikäiguhooviks ning väheväärtustatud elamispinnast taas kaasaegseks moodsaks koduks.

 

Kuidas jõudis kortermaja muuseumisse?

 

 

 

Miks just Kolhoosi korterelamu?

Vabaõhumuuseumi ülesandeks on näidata võimalikult terviklikku pilti Eesti taluarhitektuurist, maaelust ja selle arengust läbi aja. Nõukogude aeg tõi kaasa talumaade võõrandamise, kollektiviseerimise ja ühismajandite loomise. Koos sellega jõudis maale ka täielikult uus, linnalik elamutüüp, mida kohtab me maastikel sageli tänapäevalgi.

Elamuehituse planeerimise ja keskuskülade loomisega hakati maapiirkondades aktiivselt tegelema alates 1950. aastate lõpust. Arhitektide ülesandeks sai luua tüüpprojekte, mille alusel püstitati esialgu väiksemaid 4-korterilisi telliselamuid, hiljem suuremaid betoonplokkidest maju kohalikele spetsialistidele ning ühismajandite töölistele.

 

 

Valik meediakajastusi

Vabaõhumuuseumis avati nostalgiline kolhoosikortermaja. Reporter 21. mai 2021

Vabaõhumuuseumis näeb korterite ajalugu. err.ee 25. mai 2021

Vabaõhumuuseumi kolhoosimaja seinad kaetakse ajaloolise tapeediga. Ringvaade 28. oktoober 2020

Vabaõhumuuseumisse rajatav nõukogudeaegne kolhoosihoone pidas sarikapidu kultuur.err.ee 30. juuni 2019

Lahtivõetud elumaja rändab koormate kaupa pealinna Lõuna-Eesti Postimees 25. aprill 2019

Nõukogudeaegne telliskivihoone jõuab Paluperast vabaõhumuuseumisse www.err.ee 22.11.2018

Valgamaa kortermaja viiakse pealinna Lõuna-Eesti Postimees 12.10.2018

 

 

Meie toetajad ja koostööpartnerid