Osta pilet

Jaaniõhtu on maagiline aeg, mil võib juhtuda imesid ning saab ennustada, mida tulevik toob. Eesti Vabaõhumuuseum kutsub osa saama elavate pildikeste ja muusikaliste vahepaladega jaaniõhtu jalutuskäigust. Kulge mööda muuseumi teid ning saa teada, millist toitu jaaniajal söödi, kuidas turgutati keha, mismoodi lustisid lapsed, miks jaaniajal niidetud hein nii eriline oli, milliseid lilli tuli korjata, et õnne ja armastust kindlustada ning mida üldse taimede ja loomade kohta usuti. Eri ajastutest läbi astudes loovad meeleolu puhkpilliansambel Pritsu Brass, ansambel Törts ja rahvakunstiansambel Leigarid.

Ekskursioon annab ülevaate veskite ajaloost, arengust ning ehitusest maailmas ja Eestis ning tutvustab vabaõhumuuseumis olevaid tuulikuid ja vesiveskit.

Urmas Alenderit ei ole meie seas juba üle kahekümne viie aasta, kuid tema lood ja laulud elavad oma elu edasi. Istume korraks maha ja meenutame üheskoos fenomenaalset lauljat ja laulukirjutajat.

Kui tavaliselt kutsume oma külastajaid tutvuma maarahva kunagise elu-oluga, siis seekord räägime 19. sajandi teise poole – 20.sajandi alguse jõukate tallinlaste suvisest elust. Juba keskajal olid linnakodanikel linnamüüride taga viljapuuaiad, kuhu sai kitsast kivisest linnast rohelusse minna. Sõdade käigus need hävisid, kuid rahuajal tekkisid taas. Eriti hoogustus juba hoonestatud nn suvemõisate rajamine peale Põhjasõjast kosumist, 18. sajandi lõpust alates, eeskujuks võimalust mööda keiserlik Kadriorg. Muuseumile ongi koduks üks neist suvemõisatest – raehärra Arthur Girard de Soucantoni poolt 1863. aastal Kopli lahe kõrgele kaldale rajatud

Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist on aastate jooksul sirgunud palju andekaid lauljaid ja laulukirjutajaid. Neist üks eredamaid tähti on kahtlemata Ott Lepland, kes laulis end Eesti rahva südamesse loetud minutitega. Tänaseks on Otil ilmunud mitmeid edukaid albumeid ning lugematul hulgal hitte, mille sõnu me kõik kasvõi une pealt oskaksime paberile panna.

Omaaegse küla tuumiku moodustasid eraomanduses olevad talud, kuid peale selle oli seal mitmeid ühiskondlikke hooneid, mis olid mõeldud kõigi kogukonna liikmete jaoks. Eesti Vabaõhumuuseumis on nendest peale pühakoja esindatud kõrts, koolimaja, külapood ja pritsikuur, mida ekskursiooni käigus lähemalt tutvustatakse.

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Anneli Banner viib külastajad jalutuskäigule muuseumitalude aedadesse ja jutustab meie taluaianduse ajaloost. Räägime erinevate aia- ja põllukultuuride taludesse jõudmisest. Vaatame, kuidas ja mis põhjustel on aedade ja õuede väljanägemine aja jooksul muutunud. Käik algab pärisorjuseaegsest Sassi-Jaani talust ja lõpeb 1930. aastate kodukaunistamise ideedest kantud Härjapea talu aias.

Tänapäeva eestlane usub millesse tahab. Mõni leiab tuge esoteerikast, teised käivad kirikus, kolmandad kummardavad loodust. Millele toetus aga eestlane vanasti ja mis oli selle põhjuseks? Millestki pidi sõltuma viljasaagi suurus, kuskilt pidid tulema haigused ja keegi pidi otsustama ilma üle. Kuna puudusid teaduslikud seletused, televisioon ja internet, siis leidis inimene kellegi teispoolsusest, kes kõige eest, mis maailmas toimus vastutav oli. Majavaimu vastu tuli hea olla, et kodu põlema ei läheks, maaemale tuli andameid viia, et leib laualt ei lõpeks jne. Selleks, et paharetid ja vanatondid kurja ei teeks, tuli kõikjale teha kaitsemärke.