Avaleht > Meist > Uudised > Veebiloeng "Nõukogude aja naine" on nüüd järelvaadatav
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Veebiloeng "Nõukogude aja naine" on nüüd järelvaadatav

nõukogude kortermaja , loengusari , nõukogude aja naine

Nõukogude argielu tutvustava loengusarja kolmanda loengu peategelane on nõukogude aja naine. Loengus on juttu naise elust ja tööst maal. Kolhoosi astumisega sai endisest taluperenaisest kolhoosnik või sovhoosi tööline. Kooskõlas nõukoguliku konstitutsiooniga pidi naisest kujunema mehega võrdõiguslik ühiskonnaliige. Endine kolhoosiesimees Erich Erilti on tabavalt märkinud, et tegelikkuses tähendas võrdõiguslikkus seni vaid meestele sobivate tööde suunamist naistele. Naiskolhoosnik tegi metsatöid, tõstis raskeid viljakotte, lõhkus kangiga jäätunud kartulikuhilaid, õppis ära ka traktoristi- või kombaineriameti.


Loengu järelvaatamise pileti saab soetada kuni 15. aprillini FIENTA keskkonnast. Pileti ostnutele saadetakse loengu link meilile. 

 

Age-Li Liivak „Naise elu maal“

Ageli-Liivak meenutab kolhoosielu 1960. aastatel. Läbi isikliku elu ja maatöö prisma vaatleb ta tollase maaelu muresid, aga ka helgemat poolt. Milliseid töid tuli väikekolhoosis teha, millised raskused agronoomil põllutööde korraldamisel ette tulid, milline oli maaraamatukogu töötaja või õpetaja roll tollases külaühiskonnas – see kõik tuleb mälestustes värvikalt esile. Lisaks meenutab ta ka omaaegseid ekskursioone Nõukogude Liidu lõunavabariikidesse.

 

Fideelia-Signe Roots „Naistöökangelased“

Kunstnik Fideelia-Signe Roots uuris oma doktoritöös „Naine kui kangelane“ naise rolli ajaloos ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandit, loengus jagab ta valikut oma töö tulemustest ja kogutud materjalist. Ta avab mõistet „uus naine“, millest sai alguse uue naisetüübi kujunemine nii kunstis kui elus, kirjeldab talunaiste positsiooni ja räägib naistöökangelastest. Kuulajad saavad tuttavaks Paša Angelinaga, kes oli teadaolevalt esimene professionaalne naistraktorist Nõukogude Liidus, ja Elmina Otsmaniga, kes oli üks Eesti NSV esimesi kutselisi naismehhanisaatoreid, töökangelane ja nõukogudeaegne „kaanestaar“. Samuti räägib ta sellest, milliseid töökangelaste auhindu välja anti, kas mõni neist oli ka naistele mõeldud, millised olid tollased traktorid ja kuidas võeti külades vastu esimene naistraktoristide brigaad.

 

Loengutele järgneb Mark Soosaare film „Elu ilma“ (1987), mis jutustab loo emast, kelle poeg võttis endalt elu. Filmi pikkus on 30 minutit. Filmile eelneb vestlus Mark Soosaarega. 

 

Järgmised loengud ja teemad:

17. aprillil „Nõukogudeaegne toidukultuur“ (lektorid Anu Kannike ja Ester Bardone)
15. mail „Nõukogude laps“ (lektorid Helena Grauberg ja Veronika Varik)

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

 

Foto: SA Eesti Maaelumuuseumid

Teie arvamus on oluline! Sisukaart