Avaleht > Meist > Uudised > Mõista, mõista, mis see on: liha all ja luu peal?
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Mõista, mõista, mis see on: liha all ja luu peal?

vastlad , vastlapäev , linataim

Vastlapäeva eel tasuks teada pisut linast ja liulaskmisest. Ütleb ju vanasõnagi: et linad liulaskjale, takud tagant tõukajale. Pikk liug tähendas pikka kiudu. Vanasti oli linakasvatusel talus oluline tähtsus. Linataim andis kiudu ja seemet, linast sai pere selja- ja voodiriided, sai maitsvat õli paastuajaks ning takku palgivahede toppimiseks; keedetud linaseemnevedelik pani kõhu läbi käima inimestel ja koduloomadel; kleepuva vedelikuga (mitiga) kinnitasid perenaised katkema kippuvaid kangalõimi.


LINA OLI KA RAHATAIM.

Heakvaliteedilise ja korralikult töödeldud lina müügist saadud rahaga ehitati uusi eluhooneid, saadeti poegi linnakooli õppima. Pere vanematest poegadest said talupärijad-põllumehed, vanuselt teine poeg õppis papa toel peenema ameti pidajaks – arstiks, advokaadiks, ametnikuks või õpetajateks (muide, soome keeles ongi haridus (sivistys) ja haritud linapeod (sivistyksed) samatähenduslikud). Kel endal lina müüa polnud, käis linavooris. Viljandimaalt Pärnu sadamasse lina vedades võis ühe voorikorra pealt saada umbes 50-60 tsaarirubla. Mõni mees teeninud kuus pea paarsada rubla.

 

LINA KASVATAMINE

Lina külvati toomingate õitsemise ajal, koristati juuli lõpul või augusti algul. Et linasaak hästi edeneks, oli mõnel pool kombeks, et peremees ajas enne linakülvi püksid jalast, näitas end sel moel kõigevägevamale pikali olles ja kurtis: armas Jumal, aita, sa näed ju, et olen püksata, pean käima palja tilliga. Haritud linapõllule oli keelatud häda korral soristada, muidu sündinuks kollase näoga lapsed.

Lina koristati kitkudes. Pärast seemnekuparde eemaldamist viidi varred likku, et kõva varreosa soojas vees ära määnduks ja kiudu oleks hõlpsam kätte saada. Leotati tavaliselt järves, jões või tiigis. Linaleotiigid olid vanasti igas külas, enamasti külast kaugemal - seisvas vees käärimisel tekkinud iseloomulik lõhn ei olnud kuigi meeldiv. Lapsi hoiatati eluohtlike linaleoaukude-tiikide eest. Aga ikka juhtus keelatud vilja järele proovides ka õnnetusi.

 

LINA TÖÖTLEMINE

Leotatud ja seejärel kuivatatud lina kolgiti-murti lõuguti või linarullide vahel, puhastati ropsimõõga e. roobitsaga ja suiti läbi raudharjade. Linakoonal kinnitati koonlauaga vokile ja kedrati lõng. Linavarte murdmisest järele jäänud linaluid kasutati savihoonete ehitamisel savi täiteaineks. Linaluud olid kerged ja külge haakivad. Pugeja inimese kohta öeldi: tükib nigu linaluu pini persehe. Kord visanud üks külapoiss linaluid peremehe kaevu ja see kaevupuhastus olnud ikka päris vaevaline.

Vastlapäev on alati noores kuus. Vanarahvas teadis kõnelda, et kui vastlapäev satub olema vanas kuus, saavad ka vanatüdrukud mehele, mis tähendas muidugi, et nad ei saanudki võimalust. Tänapäeval jõuavad muuseumi juba põlvkonnad, kes pole kunagi õitsvat linapõldu näinud ega tea ka linaõite värvi. Harilikult arvatakse, et see on kollane. Küsitakse ka, mida tähendab pikka kiudu ja milleks seda vaja on. Siis tulebki seletada, et kui vanasti tähendas pikk linakiud head raha, siis eks tänapäevalgi tagab pikk liug edulist eurojätku.  

 

Linast kirjutas vabaõhumuuseumi teadur-kuraator Elvi Nassar.

Foto: ERM_Fk 689_3_Linu veetakse likku

 

Teie arvamus on oluline! Sisukaart