Avaleht > Meist > Uudised > Keelekild - linnupete
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Keelekild - linnupete

keelekild , keelend

Keel peegeldab inimeste igapäevast elu, uskumusi ja tõekspidamisi. Meid ümbritsev maailm on viimase paarisaja aasta jooksul eriti kiiresti muutunud. Paljud vanast talupojakultuurist võrsunud keelelised väljendid kipuvad praegusaja inimestele arusaamatuks jääma, olgugi et osad neist on veel üsna laialt kasutusel. Sestap tahamegi vaadata rahvapäraste keelendite ja mõistete taha ning siduda need eesti talurahva argieluga. Loodetavasti aitab vabaõhumuuseumi laupäevane keelekild meie keelt rikkana hoida, sest nii mõnigi unarusse jäänud väljend või tavatarkus vääriks taas kasutusele võtmist.


LINNUPETE, ka KÄOPETE, LINNUIVA, HINGEPIDE = varahommikune eine.

 

Alates paastumaarjapäevast, 25. märtsist, võeti hommikuti enne õue minekut linnupetet. Vanarahva uskumuse kohaselt oli varakevadisel ajal lindudel, eriti just saabuvatel rändlindudel, võime inimese tervist kahjustada. Et terveks jääda, oli vaja lind ära petta. Selleks tuli rändlindude saabumise ajal enne toast väljaminekut pista suhu paar toidupala või tükike leiba. Toit pidi andma kehale jõudu ning kaitsma kahjuliku mõju eest. Kui lind oli üle kavaldatud, siis polnud enam vaja teda karta.

 

MIS JUHTUB LINNUST PETETUD INIMESEGA?

Arvati, et linnust petetud inimene kaotab söögiisu ja jääb kõhnaks või on terve aasta haige, teda vaevab peavalu või köha, suu hakkab haisema jms. Ka jäid teda terveks aastaks kimbutama laiskus, ebaõnn ja muud hädad. Mõnikord usuti koguni, et linnu poolt petetu sureb. Petmise halb mõju võis koduloomadelegi üle kanduda.

 

  • Kui kevadel linnud võeralt maalt tagasi tulevad, siis petvad nad inimesi ära, kes aga neile ette juhtub. Linnu petmine piab väga kardetav olema, sest see, keda lind ära petab, pidada suvel haige olema, niisamuti ka pidada kõiksugu õnnetused sellele suvel tulema, keda lind kevadel ära petab. (Pöide)
 
  •  Kõik seda nimetadakse "petmiseks", kui inimene kevadi ilma ivata, s.o. ilma söömata, väljas esimest korda seda aastat ühe linnu healt kuuleb. Et enamiste kõik petmised halba tähendavad, siis ütlevad vanemad inimesed alati, kui kevade ilma ivata välja minnakse: "võta linnuiva" ehk jälle "võta linnupetist!" (Paistu)

 

IGA LIND VÕIS TUUA ERINEVAT HÄDA

Eriti ohtlik oli saada petetud käo poolt, kelle kukkumine koduõuel ennustas ka muudes olukordades halba ja surma. Sookure petmine tõi täid selga, linavästriku poolt pettasaamine ennustas linakasvu äpardumist, lõokese kui varahommikuse laulutrillerdaja petmine tähendas aga hääletuks jäämist, pardi poolt petetu peeretas palju jms.

 

RÄNDLINNUD VEETSID TALVE SURMARIIGIS

Usundiloo uurija O. Looritsa selgitusel kujunes linnupette võtmise komme vanast rahvauskumusest, mille kohaselt veetsid rändlinnud talve surmariigis. Kevadel sealt elavate juurde naastes tõid nad endaga kaasa surnute hädaohtlikku mõju. Linnupette võtmine kui maagiline toiming pidi linnult inimesele ülekanduvat halba jõudu takistama. Nii tuli inimesel ennast ise hoida, et kevadel saaks saabuvatest lindudest ikka ka täit rõõmu tunda.

 

TÄNAPÄEVANE KASUTUS

Mõiste „linnupetet võtma“ on praeguseks laienenud ning tähistab igasugust kerge eine võtmist. Sama tähistab ka väljend „hingepidet võtma“.

Vana rahvatarkust tasub silmas pidada: hommikuti kodunt väljudest tuleks vähemalt paar ampsugi süüa, et hoida oma tervist ja vaimujõudu ning vältida kurja tõvesse nakatumist.

 

Teie arvamus on oluline! Sisukaart