Avaleht > Meist > Uudised > Eesti Vabaõhumuuseumi Kolhoosi korterelamu ukse taga lookleb järjekord
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Eesti Vabaõhumuuseumi Kolhoosi korterelamu ukse taga lookleb järjekord

näitus , kolhoosimaja , Kolhoosi korterelamu

Kahe avamiskuu jooksul on külastajate huvi Eesti Vabaõhumuuseumi Kolhoosi korterelamu vastu olnud suur ning Eesti lähiajalugu ainulaadsel moel kajastavat uut eksponaathoonet on tuldud kaema üle Eesti.


SA Eesti Vabaõhumuuseumi juhatuse liikme Tanel Veeremaa sõnul on Kolhoosi korterelamu viinud vabaõhumuuseumi ekspositsiooni uuele tasemele.

„Oleme täitnud olulise lünga 20. sajandi maa-arhitektuuri tutvustamisel. Lisaks on uues hoones mõeldud rohkem lastele ning loodud eraldi ala tegutsemiseks ja mängimiseks. On näha, et Eestimaa inimesed hindavad seda täiendust ning ajastule kohaselt on mitmetel päevadel uue eksponaathoone ukse taga looklemas järjekord,“ sõnas Veeremaa.  

Ekspositsiooni- ja haridusvaldkonna direktor Dagmar Ingi lisas, et külastajad oskavad hinnata ekspositsiooni ainulaadset avatust. „Majas ei ole kusagil piiravaid nööre ees, inimesed võivad läbi käia kõik toad ning piiluda sisse igasse kappi ja sahtlisse. Tihti käiakse külastamas koos mitme põlvkonnaga ning igaüks leiab ekspositsioonist mõne tuttava eseme, mis tuletab meelde mõne mälestusehõlma vajunud eluseiga,“ lausus Ingi. 

Suvel toimuvad Kolhoosi korterelamus temaatilised nädalavahetused. Tutvustatakse nõukogude aja rõiva- ja mööblimoodi, laste mänge ja töid ning kolhoosiaja perenaise tegemisi. Lisaks saab osa võtta majas toimuvatest eriekskursioonidest.  

Kolhoosi korterelamu ajastukohaselt sisustatud korterid kajastavad nelja kümnendit ning nelja perelugu. Karjabrigadir Maila elamine 1967. aastal räägib oma iseseisvat elu alustava noore spetsialisti lugu. 1978. aasta korter jutustab heal järjel noore pere elust kolhoosimajanduse õitseajal. Keerulist üleminekuaega näitab elu hammasrataste vahele jäänud pere elamine 1993. aastal. 2019. aasta korter esindab näidet kaasaegsest kahepereelamust, milleks paljud nõukogudeaegsed kortermajad on tänaseks ümber ehitatud.

Keldriruumides leiab interaktiivse näituse Eesti maaelu arengust ning tegevusala „Väikese Ilmari maailm“, kus saab proovida, kuidas töötab kettaga telefon või mängida koroonat. Hoone taha on kerkinud saun-garaaž-kuur ning valminud peenramaa koos kasvuhoonega.

4-korteriline kolhoosimaja on ehitatud arhitekt B. Mirovi ja M. Noore tüüpprojekti nr 61 järgi 1964. aastal Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Hoone transporditi 200 km kauguselt Lõuna-Eestist Tallinnasse 2019. aasta kevadel.

Teie arvamus on oluline! Sisukaart