Avaleht > Meist > Uudised > Eesti Vabaõhumuuseum vajab Sinu abi andmete kogumisel Eesti maakeldrite kohta.
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Eesti Vabaõhumuuseum vajab Sinu abi andmete kogumisel Eesti maakeldrite kohta.

maa-arhitektuur

Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist. Oleme väga tänulikud, kui leiate mahti, et sellele omalt poolt kaasa aidata. Palun vastake juuresolevale küsitluskavale. Küsimused on orientiiriks – vastata võib vabas vormis nii meili kui posti teel. Võimalusel saatke oma keldrist pilte. Palun andke teada ka teistest oma kodukohas leiduvatest keldritest ning levitage seda küsimustikku oma sõprade-sugulaste, naabrite ja kogukonna seas. Igasugune teave on teretulnud!


Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algselt vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid. Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal, 1920.-1930. aastatel, mil rajati hulgaliselt uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi – nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.

Kelder Muhumaalt. Foto: M. Tamjärv

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.

Selleks, et vastata küsimustele oma keldri kohta, leiate küsimustiku siit: DOC, PDF, sahvri kohta aga siit: DOC, PDF.

Teie arvamus on oluline! Sisukaart