Avaleht > Meist > Uudised > Eesti Vabaõhumuuseum osaleb algatuses „Räägi minuga“
RSS | Jaga | Trüki

Uudised

Eesti Vabaõhumuuseum osaleb algatuses „Räägi minuga“

Eesti Vabaõhumuuseum

Põhimõte on lihtne: veebis panevad ennast kirja need, kes tahavad harjutada eesti keeles suhtlemist, samuti need, kes on valmis eestikeelseks vestluspartneriks hakkama. Pärast seda saab igaüks nutitelefoni ekraanilt vaadata, kus asuvad talle lähimad eesti keeles suhelda soovijad, ning võetaksegi kontakti. Idee autorid loodavad, et suhtlejad saavad kuskil päriselt kokku ega vestle lihtsalt telefonis.


Ilmunud: Õpetajate Leht 

5. oktoober 2018

Autor: Raivo Juurak

 

Sellise keeleprogrammi käivitamiseni jõudsid Linnamäe vene lütseumi noored õpetaja Natalja Kitami meediatunnis tänavu kevadel, kuid vajadus eesti keeles suhtlemise järele on nii suur, et praeguseks on ennast programmi kirja pannud juba üle kaheksasaja inimese. Seal on õpilasi ja õpetajaid, aga ka lapsevanemaid, mitmesuguste asutuste töötajaid jt. Märkasin ka üht itaalia nime ja tänusõnu programmi eest.

Täies mahus keeleprogramm veel ei tööta, sest Taxify moodi veebiplatvorm multikey.app käivitatakse alles oktoobri keskel. Kuni selleni annab programmist hea ülevaate Facebooki grupp www.facebook.com/groups/raagiminuga/. Praegu tutvustatakse seal asutusi, mille töötajad räägivad vene noorte ja täiskasvanutega hea meelega eesti keeles, vajadusel tavalisest aeglasemalt ja selgema hääldusega. Tore on Facebookist lugeda, et selliste asutuste hulgas on Estonia teater, vabaõhumuuseum, Tallinna keskraamatukogu, Rakvere teater jt.

Keeleprogrammil on oma ergutussüsteem. Liitunute vahel loositakse aeg-ajalt välja pileteid etendustele ja sündmustele sellistes asutustes, kus inimesed räägivad vene noortega meelsasti eesti keeles. Esimene pilet oli Estonia etendusele „Katariina I“. Sellega seoses pääses neli Linnamäe lütseumi noort enne eesriide tõusmist ka lava taha, kus neile selgitati etenduse kontseptsiooni ja saamislugu selges eesti keeles. Seejärel viis loosiõnn kolm Linnamäe lütseumi noort vabaõhumuuseumi mihklipäeva tähistama, järgmisena läheb loosi kaks piletit peipsivene sibula ja kala päevale.

Tallinnas saab elada ka eesti keelt oskamata

„Meil on olnud väga vähe võimalusi väljaspool keeletunde eesti keeles suhelda,“ ütlesid mulle Linnamäe lütseumi 12. klassi õpilased, kellega kohtusime eelmisel nädalal eesti keele tunnis (õpetaja Natalia Samoilova). Õpilased toonitasid, et programm „Räägi minuga“ on käivitatud just selle mõttega, et vene koolide õpilased saaksid rohkem eesti keeles suhelda. See oligi meie järgneva vestluse peateema.

Kes elab või on elanud Lasnamäel, see teab, et hädavajadust eesti keele järele seal pole. Uudised Eestis toimuva kohta saab kätte vene ajalehtedest, Raadio 4-st, ETV+-ist jne. Enamikus kauplustes on iseteenindamine ja rääkida pole seal üldse vaja. Kohvikus suhtleb ettekandja vene noortega vene keeles. Tänaval räägitakse vene noortega vene või inglise keeles. Kui on vaja mingist tähtsast eestikeelsest dokumendist aru saada, siis tuleb appi Google Translate.

Linnamäe vene lütseumi 12. klassi noored märkisid, et nemad tahavad siiski eesti keeles vabalt suhelda. Neile meeldis, et programm „Räägi minuga“ hakkab esile tõstma kauplusi, spordiklubisid, kohvikuid  ja teisi asutusi, kus räägitakse klientidega nende soovi korral hästi selges eesti keeles, sest kiiresti räägitud eesti keel tundub neile mõnikord nagu üksainus pikk sõna. Märgiti, et kesklinnas asuvas Muhu kohvikus oleks ilmselt võimalik eesti keeles suhelda. Noori rõõmustas, et peagi avatakse nende oma lütseumis keelekohvik, kus õpilased, õpetajad ja ka külalised räägivad omavahel eesti keeles. See uudis kutsus klassis esile isegi väikse aplausi.

Perspektiivikaks peeti kontakte eesti koolidega. Selle 12. klassi noored on teinud koostööd Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Häädesmeeste keskkooli noortega. Kokkulepe eesolevaks koostööks on Lilleküla gümnaasiumiga ja teist korda ka Häädemeeste keskkooliga. „Räägi minuga“ aktivistidel on pikk nimekiri eesti koolidest, kellega nad hea meelega koostööd teeksid, kuid veel ei tea nad, kuidas korraldada seda nii, et mõlemat pooled sellest rõõmu tunneksid ja kasu saaksid.

12. klassi noored märkisid ka seda, et „Räägi minuga“ ei jää kindlasti ainult noorte programmiks, sest paljud täiskasvanud soovivad samuti oma eesti keele oskust lihvida. Kas vene koolinoored võiksid näiteks eesti pensionäridega eesti keelt harjutada? Noormeestele tundus see mõte mõnevõrra ootamatu, tütarlapsed ei paistnud selles kahtlevat. Programmi „Räägi minuga“ autorid on pidanud potentsiaalseteks eesti keeles vestlejateks lapsepuhkusel emasid. Lisaks eesti keelele saaksid vene noored noorte emade juures ka lapsehoidmist õppida.

12. klassi õpilased oletasid, et „Räägi minuga“ peaks huvitama ka eesti noori – näiteks neid, kes soovivad oma vene keele oskust arendada. Vene keelt õpitakse eesti koolis teise võõrkeelena üsna palju, kuid enamasti ainult klassitundides, elava suhtluseta. Märgiti ka, et sisekaitseakadeemia kadetid on heast vene keele oskusest huvitatud, sest vene keel on nende teine töökeel.

Ühesõnaga – keeleõppevankri ette saab rakendada ka vene emakeelega noori emasid ja pensionäre, kui nad tahavad inimestega suhelda. Aga loomulikult on väga tore, kui eesti ja vene noored ka omavahel tuttvaks saavad ja üksteist keeleõppes aitavad.

Kogu meie vestlus toimus selles eesti keele tunnis loomulikult eesti keeles. Märkasin, et enamik õpilastest kasutas julgelt võimalust minu kui võõra inimesega eesti keeles rääkida. See tekitas usku, et programm „Räägi minuga“ võib osutuda täitsa edukaks. Kui küsisin, kus me foto võiksime teha, soovitasid õpilased, et Eesti kaardi ees. Mida me ka tegime.

Teie arvamus on oluline! Sisukaart