Videogalerii

Maaliraami kullatise konserveerimine "Kuldsete kätega konservaator"

Maali raami restaureerimine Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut.
Viljandi muuseumist pärit maal restaureeriti Kanutis. Loodusmaastik oli raamistatud pronksivärviga võõbatud raamiga. Puhastatud raami ilu ja taastatud detailid on modelleeritud ja kullatud Konservaator Kristina Aas poolt.

Küünlajala konserveerimine

Konserveeritav objekt on kõrgkuumus keraamikast elvandiluu värvi küünlajalg mis immiteerib Kreeka korintose sammast. Ülemises kapiteeli osas on ava kuhu saab asetada küünla. Sammas toetub neljakandilisele dekoreeritud alusele. Töösse tulles on ese kaheks osaks (alus ja sammas) kus on murdekohtadelt näha varasemast parandusest pärinevaid liimijälgi.
Konservaator: Aire Aksiim
Küünlajalg kuulub Pärnu Muuseumi kogusse.

Nuku konserveerimine

Nuku omanik eraklient, kes sai nuku kingituseks oma vanematelt 1943. aastal. Omanik oli siis 4 aastane.

Ajaloolise tapeedi konserveerimine

Ajaloolise tapeedi konserveerimine hoonetekompleksis Kiriku tn 2/4, Tallinnas.

2016 aastal taastati Toompeal Kiriku 2 aadlipalees asuv tapetseeritud seinaskeem. Nii suures ulatuses säilinud ja konserveeritud ajalooline tapetseeritud sein on Tallinnas seni ainuke ja Eesti kontekstis väga haruldane. Tapeet on 1880/90ndatest ja tapeedi tootmisel on kasutatud nii sametit kui ka lillede trükkimisel ehtsat lehtkulda. Samettapeedi analoog on Eesti ajalooliste tapeetide kogu andmetel pärit väga väärikast hoonest ja väga olulisest ruumist- Aleksandrovski palee Nikolai II kabinetist. Lähem uurimine näitas, et sametise pinnaga tapeet ja hall tapeet on olnud ääristatud peene kullatud liistuga, mida reedab naelaaukude rida. Hoone omanik selle imelise interjööri loomise ajal oli Paruness Marie von Korff (sündinud von Rosen).

Volditud maailm

SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut projekt „Eesti Kunstimuuseumi lehvikute konserveerimine“ võitis 2015. aastal parima konserveerimistöö auhinna. EKM Mikkeli muuseumi näitusel „Volditud maailm“ (24. aprill - 12. oktoober 2015) oli eksponeeritud 32 lehvikut, millest 23 on konserveeritud Kanutis.

Projektis osalesid: Ruth Paas (auhinna nominent), Anna Ženkevitsh, Merily Paomets, Ruth Treimut, Helmut Välja, Liili Aasma, Jaanus Heinla, Heige Peets.

Saanisõit talvises Eesti Vabaõhumuuseumis

Video on filmitud 360Fly kaameraga, st hiire abil saab pilti liigutada ning ringi vaadata. Telefonirakenduses saab sama teha oma nutiseadet füüsiliselt liigutades. Täname Euronics'it!

Tere tulemast Eesti Vabaõhumuuseumisse!

Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik - Eesti maa-arhitektuuri ja külaelu tutvustav Eesti Vabaõhumuuseum.

Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid 18. - 20. sajandil erineva jõukuse ja tegevusalaga pered. Nagu ühes õiges külas ikka, on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur, külapood, mere ääres võrgukuurid.

Kuigi praeguseks on üle toodud ligi 80 hoonet, ei ole muuseum siiski veel valmis, vaid muutub ja areneb pidevalt.

Mõnusat ajaveetmist ja tera tarkust leiab siit igal aastaajal.

Jõuluküla 2014

Jõulud on meie armsaimad pühad, mida ootavad nii suured kui väikesed. Jõuluaega mahub palju – sära ja pimedust, lõbusat tralli ja pühalikku vaikust, rõõmu ja mõtlikkust. Eesti Vabaõhumuuseumi jõulukülas võib kõige selle keskele sattuda. Astudes sisse vanadesse rehetaredesse ja talumajadesse, koolimajja ja külapoodi, saab osa rohkem kui 100 aasta tagustest jõulutoimetustest.

 

Eesti pulmakombed. Tummfilm Eesti Vabaõhumuuseumi näitusel Eluring, treiler 2015

Tummfilm „Eesti pulmakombed“ tutvustab 19. sajandi esimese poole pulmakombeid.

Näituse „Eluring. Elu tähtsündmused sünnist surmani" tarbeks valminud film põhineb Ülo Tedre ja Piret Õunapuu uurimustel.

Täispikka filmi saab näha muuseumi suvehooajal näituse lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kell 10-18 Kolga talus.

 

Eesti pulmakombed (2014)

Autorid: Vivian Siirman/Dagmar Ingi/Eesti Vabaõhumuuseum

Muusika: Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti vabaõhumuuseumis on avatud setu talu ja peipsivene maja!

Eestimaa on väike, kuid siin leiab omanäolisi paiku. Kõigil neil on oma eripärad olmes ja arhitektuuris, oma rahvarõivad ja keelemurre. Nüüd on ka vabaõhumuuseumi väljapanekusse lisandunud väiksemate Eestimaal elavate rahvakildude hooned - suur põlistalu Setumaalt ning vene vanausulise kaluri elamu Peipsi veerelt.

Uute talude avamine Eesti Vabaõhumuuseumis 23. mail! (Venekeelne klipp)

23. mail avame Eesti Vabaõhumuuseumis uhke peoga kaks uut majapidamist - setu Vanatalo ja peipsivene vanausulise maja!

Uute talude avamine Eesti Vabaõhumuuseumis 23. mail! (Eestikeelne klipp)

23. mail avame Eesti Vabaõhumuuseumis uhke peoga kaks uut majapidamist - setu Vanatalo ja peipsivene vanausulise maja!

Klaasnegatiivide digiteerimine

Korrastatud klaasnegatiivide digiteerimine, SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut (2015). 
Autorid: Martin Sermat, Mari Siiner, Jaak Rand, Jaanus Heinla
Muusika: Kevin MacLeod

Muuseumide vastlavõistlus

Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis 2005. aasta talvel.

Muuseumitöötajate eeskava

Muuseumitöötajate eeskava Eesti Vabaõhumuuseumi 45nda juubeli puhul. Salvestatud mais 2002.

Ungari folklooriansambel

Ungari folklooriansambli esinemine vabaõhumuuseumi kevadlaadal aastal 2000.

Pulgamarket. Klient on kuningas!

Eesti Vabaõhumuuseumi suvehooaja avaüritus, filmitud 6. mai 2001.

Heeringamäng

Vana aja laste mäng Pulga talus. Filmitud mais 1999.

„Heeringas“ asub seljaga teiste poole. Teised on heeringast vähemalt 10 sammu eemal. Heeringas loeb: „1, 2, 3“ ja vaatab tagasi. Teised peavad lugemise ajal liikuma. Kes aga vaatamise ajal liigub, käsutatakse tagasi. Nüüd loeb heeringas jälle kolmeni ja vaatab. See sünnib niikaua, kui üks mängijaist on jõudnud heeringa seljataha ja teda lugemise ajal puudutab. Puudutaja asub heeringaks, teised lähevad ta seljataha 10 sammu kaugusele.

Kingsepamäng

Traditsiooniline eesti jõulumäng. Filmitud aastal 2000.

„Kingsepaks“ võetakse üks õletuust ja tehakse jalad alla. Siis tulevad kaks meest. Neil on pikk kaigas käes ja üks meestest seisab silmadega tuusti poole, teine väljapoole. Kes tuusti juures on, see tahab tuusti kepiga ümber lükata, aga teine ei lase tuusti ümber lükata ja juhib kepi kõrvale. Niikaua nad sedaviisi mängivad, kuni tuust ümber kukub. Siis lähevad jälle teised ja mäng kestab ikka edasi.

1905. aasta ärevad jõulud

1905. aasta on eesti rahva ajaloos märkimisväärne ja pöördeline. Talurahva vabadusihalusest tingitud rahutused kulmineerusid just detsembrikuus mõisate rüüstamisega. Nii oli ka jõuluaeg 1905. aastal ärev ... Ringi liikusid talupoegadest mässajad ja mõisate rüüstajad, keda ajasid taga karistussalgad. Aga samas olid jõulud ikka jõulud. Lapsed laulsid jõululaule. Igas pisemaski tares olid toad jõuluehtes ...

Seda põnevat ajaloolist õhustikku püüti Eesti Vabaõhumuuseumis 2005. aasta Jõulukülas edasi anda. Külastajate silme all elustusid näitemängulised episoodid 1905. aastast, sealhulgas talupoegade mäss mõisnike vastu. Kuid kõige selle juures ei puudunud ka vanad head jõululaulud, jõulumuinasjutud ja muud traditsioonilised jõuludega seotud tegevused.

Eesti laulupidu

Iga viie aasta tagant koguneb peaaegu 100 tuhat eestlast laulukaare alla, et ühtse koorina laulda.

Euroopa muuseumide esindajad külas Eesti Vabaõhumuuseumis

2014. aasta maikuus toimunus Tallinnas suurejooneline üritus Euroopa Muuseumide Aastaauhinnad. 15. mail käisid Euroopa muuseumide esindajad külas Eesti Vabaõhumuuseumis.

Suvistepühad - külanoored kiigel

Suvistepühal on oluline koht Eesti rahvakalendris, siis toodi tuppa kaski, värviti mune ja kiiguti. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis mais 1999, kevadiste Pulga talu päevade ajal.

Suveöised jalutuskäigud (giid Maret Tamjärv)

Öises vabaõhumuuseumis toimub müstilisi asju - ennast näitavad kõiksugused mütoloogilised tegelased, elustuvad ammu minevikuks saanud inimesed ja sündmused. Teejuht Maret Tamjärv jagab seletusi toimuva kohta ja räägib asjakohaseid legende ja muistendeid. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis aastal 2000. Idee autorid Hanno Talving, Triin Siiner, Merle Ljubimova.

 

Suveöised jalutuskäigud (giid Triin Siiner)

Öises vabaõhumuuseumis toimub müstilisi asju - ennast näitavad kõiksugused mütoloogilised tegelased, elustuvad ammu minevikuks saanud inimesed ja sündmused. Teejuht Triin Siiner jagab seletusi toimuva kohta ja räägib asjakohaseid legende ja muistendeid. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis aastal 2000. Idee autorid Hanno Talving, Triin Siiner, Merle Ljubimova.

Kevadised talupäevad Pulgal (1998)

Kevad on aeg, mil taluperele saabuvad taas kiiremad ajad ja terve pere on oma tööde ja toimetustega ametis. Igal pereliikmel on oma ülesanded, olgu selleks siis pesupesemine, põlluharimine või loomade eest hoolitsemine. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talu päevadel kevadel 1998.

Pulga talu kevad (2000)

Kevad on aeg, mil taluperele saabuvad taas kiiremad ajad ja terve pere on oma tööde ja toimetustega ametis. Igal pereliikmel on oma ülesanded, olgu selleks siis kodune võitegemine, pesupesemine, kartulipanek, või ahjukütmine. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talu kevadpäeval mais 2000.

 

Kevad Pulga talus (1999)

Kevad on aeg, mil taluperele saabuvad taas kiiremad ajad ja terve pere on oma tööde ja toimetustega ametis. Igal pereliikmel on oma ülesanded, olgu selleks siis kodune võitegemine, pesupesemine, kartulipanek, või ahjukütmine. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talus mais 1999.

Pulga talu kevad (2001)

Kevad on aeg, mil taluperele saabuvad taas kiiremad ajad ja terve pere on oma tööde ja toimetustega ametis. Igal pereliikmel on oma ülesanded, olgu selleks siis pesupesemine, põlluharimine või loomade eest hoolitsemine. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talus kevadel 2001.

Kevadlaat (2001)

Traditsiooniline vabaõhumuuseumi kevadlaat, salvestus aastast 2001. Laadad on ammusest ajast olnud mitte üksnes kaubavahetuse kohaks, vaid ka kohtumiste, tutvusetegemiste ja meelelahutuse paikadeks. Laatadele jätkus kirevust ja uhkust, uudistamist ja üllatusi.

Küdev reheahi Köstriaseme talus

Filmitud kevadel 2000.

Köstriaseme peremees teritab nuga

Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi kevadistel Pulga talu päevadel aastal 2000.

Vee võtmine Köstriaseme talu kaevust

Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis kevadel 2000.
 

Jõulusokk

Jõuluajal käisid perest peresse põnevad maskeeritud olendid, keda peeti õnnetoojaiks. Tuntuim neist oli jõulusokk. Filmitud jõulude ajal 1998.

Puust ja valust

Kirjanik Mats Traadi lause - talud, need on puust ja valust - võtab hästi kokku talurahva üliolulise suhte oma elamutega. Seda näitab ka Sassi-Jaani rehemajale pühendatud film. Filmitud 1993.

Eesti Vabaõhumuuseum

Film Eesti Vabaõhumuuseumist. Filmi autor Andres Sööt. Tekst Merike Lang, loeb Lembit Ulfsak. Monofilm 1997.

Tanguvorsti tegemisest

100 aastat tagasi valmistati jõulude puhul ise tanguvorsti. Perenaine Meeri Väinsaar räägib, kuidas tanguvorsti valmistamine käis. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumi jõuluküla ajal aastal 1997.

Kolu kõrtsi päev

Vabaõhupidu traditsiooniliste roogade ja laulumängudega. Kolu kõrtsi päev on filmitud aastal 1998.

Küünalde valmistamisest

Vanasti ei olnud taludes elektrit, valguse saamiseks tuli perenaisel küünlad lambarasvast ise valmistada. Küünalde valmistamise õpetus on fimitud jõuludel 1998.

Jõuluaegne koolitund Kuiel

Koolipreili Triin Siiner viib läbi jõuluaegset koolitundi Eesti vabaõhumuuseumi Kuie koolis. Vanasti jutustati jõulude ajal muinasjutte, mängiti jõulu- ja laulumänge, kaunistati tuba õlgedega. Muuseumitunnis püütakse üheskoos tabada esivanemate jõuluaja hõngu. Filmitud aastal 2000.

 

Kadripäev Kutsari talus

Eesti rahvakalendris on sandiskäimise komme lisaks mardipäevale väga oluline ka kadripäeval. Kadrid olid ilusad ja valged, punaste põskedega. Kadrid tõid karjaõnne, eriti just lambaõnne, esitati mõistatusi, lauldi ja tantsiti. Salvestis on 2000. aasta novembrist, kui kadrisandid käisid külas Eesti Vabaõhumuuseumi Kutsari talus.  

 

Küünalde valmistamisest

Perenaine Meeri Väinsaar õpetab, kuidas lambarasvast küünlaid valmistati. Filmitud Eesti Vabaõhumuuseumis 1997. aasta Jõuluküla ajal.

Orgmetsa pritsikuuri avamine

Orgmetsa pritsikuuri avamise puhul toimunud pidustused Eesti Vabaõhumuuseumis 22. mail 1997. Tuletõrjeriistade kuur on ehitatud 1928 Orgmetsa külas Järva-madise kihelkonnas. Seal hoiti käsipritse koos veovahenditega, veetünne, pootshaake jm. Vajadusel pidid tuletõrjujad jõudma pritsikuuri juurest kuni 10 km kaugusele.

Mardisandid Kuie koolis

Mardipäev on üks värvikamaid rahvakalendri tähtpäevi. Mardipäeva eelõhtul võib tänapäevalgi näha tumedasse riietatud ja tahmase näoga sante majast majja ringi jooksmas. Nad teevad küll marditempe, kuid toovad pererahvale vilja- ja lasteõnne. Mardisante Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolis on filmitud novemberis 2000.

Pulga talu sügis (1999)

Sügiseti koristati põllult vili ja juurviljad, peksti vilja, jahvatati jahu, künti hobusega põldu, pesti musti töörõivaid ning ravitseti kuumas suitsusaunas tööst valutavaid liikmeid. Pulga talu traditsioonilised talupäevad annavad võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele töödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Jõudumööda saab neis ka kaasa lüüa. Filmitud 11. september 1999.

Leivast ja leivateost

Leib on eestlasele olnud alati põhitoidus ning kõik muu on olnud leivakõrvane. Leivast ja vanaaja leivateost räägib Eesti Vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu perenaine Ainu Vink. Filmitud jõuludel 1998.

Pulga talu sügis (1999)

Sügiseti koristati põllult vili ja juurviljad, peksti vilja, jahvatati jahu, künti hobusega põldu, pesti musti töörõivaid ning ravitseti kuumas suitsusaunas tööst valutavaid liikmeid. Pulga talu traditsioonilised talupäevad annavad võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele töödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Jõudumööda saab neis ka kaasa lüüa. Filmitud 10. september 1999.

Leivategemisest

Perenaine Helve Tuulmets räägib, kuidas värsket põrandaleiba valmistada. Eelmisel päeval kerkima pandud tainast tuleb leib valmis vormida ja see ahju küpsema panna. Filmitud Sassi-Jaani talus Eesti Vabaõhumuuseumi jõuluküla ajal aastal 1997.

Eesti pulmakombed. Tummfilm Eesti Vabaõhumuuseumi näitusel Eluring

Tummfilm „ Eesti pulmakombed“ tutvustab 19. sajandi esimese poole pulmakombeid.

Näituse „Eluring. Elu tähtsündmused sünnist surmani" tarbeks valminud film põhineb Ülo Tedre ja Piret Õunapuu uurimustel.

Täispikka filmi saab näha muuseumi suvehooajal näituse lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kell 10-18 Kolga talus.

 

Eesti pulmakombed (2014)

Autorid: Vivian Siirman/Dagmar Ingi/Eesti Vabaõhumuuseum

Muusika: Eesti Rahvaluule Arhiiv

Jüri-Jaagu talu päev

Filmitud 16.-17. juulil 1999.a.

Sügis Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talus (1998)

Sügiseti koristati põllult vili ja juurviljad, peksti vilja, jahvatati jahu, künti hobusega põldu, pesti musti töörõivaid ning ravitseti kuumas suitsusaunas tööst valutavaid liikmeid. Talupäevad annavad võimaluse heita pilk esivanemate igapäevastele töödele, mida tänasel päeval aitavad meie eest ära teha masinad. Jõudumööda saab neis ka kaasa lüüa. Filmitud 11. septembril 1998.a.