MUUSEUMI SÜNNIPÄEV JA KEVADLAAT

  • Tavapilet 9 €

    Sooduspilet 6 €

    Perepilet 18 €

1. mai 2017, laat kell 10-16, programm taludes kell 11-16

NB! Info laadakaupmeestele siin

 

2017 aasta maikuus tähistab Eesti Vabaõhumuuseum oma 60. sünnipäeva. 

Vabaõhumuuseum ei ole üksnes kogum talumajadest, aedadest ja vanadest asjadest, vaid selle taga on ka paljud inimesed oma eripäraste tööde ja tegemistega.

Kes on restauraatorid-konservaatorid ning millised on nende põnevaimad projektid? Kuidas ja miks põletatakse tõrva? Mitu talve peab tänapäeval Kuie koolis käima? Kus käis talupoeg asjal? Kuidas õigupoolest on need 80 taluhoonet siia muuseumisse sattunud? Mis on elav ajalugu?

Sellele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse muuseumi teaduritelt, konservaatoritelt, pedagoogidelt ning kuraatoritelt sünnipäevakuu avaüritusel, mis on seekord ühendatud suure kevadlaadaga.

 

Nagu ikka, võib laadalt leida ehedat ja eestimaist käsitööd ning toidukaupa. Laadamelu aitavad üleval hoida laadamoosekandid ning lapsi lõbustab Polli loomaaed.

 

Suur käsitöö- ja toidulaat muuseumi peateel.

Sassi-Jaani õu on täis tantsu, laulu ja pillimängu. Juba 48 aastat rõõmustavad siin inimeste meeli ja kutsuvad kaasa tantsima värvikirevates rahvarõivastes Leigarid. 1. mail on jalga keerutamas kõik: auväärseimatest Ürgleigareist kõige pisemate leigariteni välja.

Sassi-Jaani rehekambris näeb toredaid filme muuseumi tegemistest: restaureerimisprojektidest, putukauurimisest ja paljust muust.

Köstriaseme talus tegutseb täna muuseumi Maaarhitektuuri keskuse rahvas, kes tunneb Eesti taluhooneid ja nende ehitust nagu oma viit sõrme. Nemad oskavad öelda, kuidas teha roigas- või kiviaeda, põletada tõrva, puhastada ja kütta reheahju, koorida palki ning taastada uksi-aknaid.

Lapsed saavad proovida rehemaja mudelit palkhaaval kokku panna. Ikka nii, nagu vanad taluhoonedki on muuseumis üles ehitatud.

 

Pulga talus satud elava ajaloo keskele. Elava ajaloo puhul ei tea kunagi, millise pildikese sisse parasjagu juhtud ning kuidas asi lõppeda võib. Ole julge, mõtle endale välja roll ja arenda Pulga talupere lugu omas suunas.

On aasta 1899, peremeest oodatakse laadalt koju. Saun juba köeb ja perenaine on ärevuses, kas toit õigeks ajaks valmis saab. Veel suuremas ärevuses on ta aga seetõttu, et peretütar on kohale kutsunud endale meelepärase peigmehe, vaese saunikupoja, keda tahab isale tutvustada. Mis edasi saab?

 

Härjapea talu on muuseumis eestiaegse toidu ja käsitöö keskus. Siin küpsetatakse aastaringselt leiba, tehakse süüa, tikitakse, heegeldatakse, õmmeldakse.

Tänaselgi päeval saab köögipoolel näha, millised põnevad road valmivad 1930. aastate retseptide järgi. Toas aga tutvustavad oma kõige peenemaid ja ka argisemaid töid tekstiilikonservaatorid.

 

Lau pood

Lau poe tubades on koha sisse võtnud Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut ja vabaõhumuuseumi esemerestauraatorid. Millised on nende kõige imepärasemad tööd? Kuidas kaitsta esemeid hallituse eest? Kas oma vanaema antiikset vaasi tasub superliimiga kokku kleepida?

 

Kuie kool on muuseumi hariduskeskus. Kooliaasta kestab siin pea aastaringselt ning peale lugemise-kirjutamise, rehkendamise ja usuõpetuse saab omaaegses külakoolis osa ka vahvatest rahvakalendriprogrammidest, laulumängudest, talutööde õpetusest ning paljust muust põnevast.

Muuseumi sünnipäeva puhul võib igaüks sattuda vanaaegsesse koolipäeva, kus koolipreili võtab uusi õpilasi vastu kõikide omaaegsete reeglite, käskude ja keeldude kohaselt.

Igal täistunnil toimub 19. sajandi lõpu venestamisaegne koolitund ning igal pooltunnil 20. sajandi alguse talurahvakooli tund. 

Köögis saab meisterdada vabaõhumuuseumi uut sõpra – siili.

 

Sepa tallu on kogunenud meeste vägi. Muuseum on ju üks suur küla, kust ei saa puududa külasepp, kingsepp ega tisler. Kel tarvis sepanaela või kes vajab nõu kondiliimiga vana tooli üleskõpitsemisel, seda aitavad Sepa talu mehed meelsasti. Kingsepp Kriuks King räägib ja näitab, kuidas valmivad käsitööna uhked säärsaapad ja peened kingad.

Lapsed saavad meisterdada muuseumi uue peremärgiga puidust magneteid.

 

Kolu kõrtsi ees on laadamelu.

Kell 11.00 ja 13.00 esineb Eesti Vabaõhumuuseumi rahvapillilaagri rahvas, kes on siia kokku tulnud üle terve Eesti, et üksteiselt uusi pillilugusid õppida. Kõlavad Eestis armastatud tantsulood 19. sajandist tänapäevani.

Kell 12.00 ja 14.00 panevad jala tatsuma ja südame põksuma Viru-Nigula mehed, kes laulavad aegadetaguseid rahvalikke lugusid, mis on vürtsitatud naljade ja krutskitega. Erilisel aukohal on meremeeste laulud, sest tegu on ju kuulsa Mahu ranna poistega!

15.00 Suur oksjon, kus enampakkumisele läheb muuseumi suitsusauna külastus, peipsivene kellaviietee, taluaia jorjenid ja paljud muud põnevat!

Kõrtsi sees saab keha kinnitada ja janu kustutada!

 

Nätsi tuuliku juures rõõmustab lapsi Polli loomaaed. Näha saab jäneseid ja kitsi ning sõita ponidega.

 

Temaatilised jalutuskäigud

*Algusega muuseumi sissepääsu juurest

12.00 ja 14.00 Majake hanejalgadel ehk kuidas hoone muuseumisse saab? Kuraator Aile Heidmets

13.00 ja 15.00 Legendide jalutuskäik. Teadussekretär Maret Tamjärv.

12.30 ja 14.30 „Nägu pesti korra nädalas?!“ ehk puhtuse pidamisest Eesti külas. Teadusdirektor Heiki Pärdi

13.30 Muuseumi areng lähiaastatel – miks kõik ajalugu on oluline? Eesti Vabaõhumuuseumi juhatuse liige Merike Lang.

*Algusega muuseumi fondihoidla juurest (tagumise parkla kõrval)

12.00, 13.00 ja 14.00 Eksklusiivsed ekskursioonid muuseumi hoidlasse koos peavarahoidja Elvi Nassariga

 

Piletid on saadaval nii muuseumi kassas, Piletilevis, kui ka SilverTicket'is.

 

*****

KUIDAS MEIENI JÕUDA?

Autoga: tasuta parkimine muuseumi peavärava parklas ja tagumises parklas (umbes 1 km Kakumäe suunas).

Ühistransport: muuseumi väravasse toovad kesklinnast bussid nr 21 ja 21B. Muuseumist kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b. Bussid nr 22, 42 ja 43: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Sõiduajad: soiduplaan.tallinn.ee.

City Tour: sinise liini bussid peatuvad muuseumi peavärava ees. Sõiduajad: www.citytour.ee.