Suvehooaeg

  • Tavapilet 9€

    Sooduspilet 6€

    Perepilet 18€

23. aprill – 28. september

 

Tule ja tutvu Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööga! Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukuse ning oskustega pered. Nagu ühes õiges külas ikka on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, külapood, veskid, pritsikuur ja võrgumajad.

 

 

Sassi-Jaani talu esemeline ekspositsioon ja näitused annavad ülevaate eesti taluehitusest, tarbevarast, põlluharimisest ja loomapidamisest läbi aastasadade.

Laupäeviti ja pühapäeviti (27. mai - 3. september) kell 11.00 rahvakunstiseltsi Leigarid tantsuetendused.

 

Köstriaseme renditalus tegeleb perenaine lõngade värvimise ja õletöödega. Kätt saab proovida puude saagimises.

Laupäeviti ja pühapäeviti (20. mai - 17. september) koob käsitöömeister kangastelgedel villast suurrätti.

 

Nuki talus näeb pildikest ühe kehva talupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga ning peab mahtuma suure pere ja väiksemate koduloomadega elama kahte väikesesse kambrisse.

 

Pulga talu perenaisel on harida peenramaa. Tuleb harvendada peete, rohida kapsaid ja porgandeid. Iga kuu kolmandal neljapäeval köetakse suitsusauna.

Aidamademel on kast talulaste mänguasjadega, millega iga linnalapski võib tutvust teha. Proovida saab vägikaikavedu ja karkudel käimist.

 

Härjapea talu perenaised mõistavad hästi teha nii käsitööd kui maitsvaid roogasid.

Juuni, juuli ja augusti laupäevadel on laste- ja noorteaasta puhul teemaks rahvuslikus stiilis laste kotid ja taskud, tikanditega kaunistatud laste rõivad ja ise tehtud riidest mänguasjad. Pühapäeviti aga keedetakse ja küpsetatakse põnevaid toite 1920-30. aastate retseptiraamatute järgi.

 

Aarte talus näeb pildikest põhjaranniku kaluripere elust, kes Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt on kaasa toonud kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta. 

 

Roosta talus on vanaperenaise maine teekond otsa saanud, kadunuke puhkab aidas ja kirst on rehe alla valmis pandud.

Karjaõuel söövad alates maikuust rohtu Lahemaa maalambad.

Hernhuutlaste palvemajas saab aimu, kuidas pidasid oma palvusi vennastekoguduse liikmed.

 

Kolga talus käib töö ja nali käsikäes. Perenaisel on suur õu hooldada, puhkehetkedel teeb ta aga käsitööd. Rehetoas võib kuulda hiidlaste eriskummalisi naljandeid.

 

Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu rõõmurohkeimast ja värvikirevaimast sündmusest - naisevõtust. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on pungil käsitööst, laud on lookas ning peomelu kostub üle õuegi.

 

Setu Vanatalos saad tutvuda selle Eesti piirialal elava rahvakillu eluolu ning kultuuriga läbi ajaloo. Neljapäevast pühapäevani valmivad köögis põnevad setu road, neljapäeviti ja reedeti panevad jala tatsuma tempokad setu pillilood.

 

Peipsivene majas keedab perenaine samovariteed ja vaaritab nädalalõpul vanausuliste retseptide järgi ahjuroogasid, pirukaid, küpsiseid. Tükikest keedusuhkrut – vanausuliste maiust – saab iga laps maitsta.

Kaetud õuel saab vaadata filme Peipsiäärse rahva elust ja kommetest.

Peipsivene majas on ka kaks kitse, keda võib kohata laudas või metsa all. Peaasi, et mitte sibula- ja siguripeenarde vahel!

 

Rusi talu kambrites saab kogeda ja lugeda, kuidas mahtus mitu peret ja hulk lapsi elama ning magama paari väikesesse kambrisse. Räägime, mis sai neist lastest suureks kasvades ning kuidas nende rännakute mõjud kodutallu jõudsid.

Rehetoas on üleval näitus skulptor Juhan Raudsepast, ühest Rusi talus lapsest.

 

Kuie koolimajas on jaanipäevani palju sagimist. Enne suvepuhkusele minekut tuleb lastel veel lugemist harjutada, rehkendused teha ja piiblilood selgeks õppida.

Kui koolitunnid läbi, saab igaüks proovida pingis istumist ning vana kirja lugemist.

                                        

Lau poe kaubavalik on külapoele omaselt lai. Maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini, head õlled ja peened veinid härradele.

 

Vanas Sutlepa puukabelis saab aja maha võtta ja mõelda elu väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.

 

Sepa talus tegeldakse lambakasvatusega. Villa töötlemine nõuab aga omaette oskusi. Perenaine näitab ja räägib, milliseid töid on vaja teha, et villast soojad sokid saaks.

Laupäeviti ja pühapäeviti (20. mai - 17. september) askeldavad sepikojas sepapoisid Kopli Ametikoolist.

 

Kalma tuuliku esimesel korrusel saab näha fotosid Eesti tuuleveskitest ning mängida kaaslastega veskimängu.

 

Käsitööring “Rohkem päikest” Sassi-Jaani talu õuel iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval kell 12-15. Selle suve teemaks on rahvuslik tikand.

 

Suvehooaja üritused:

23. aprill Jüripäev
1. mai Muuseumi sünnipäev ja kevadlaat
20. mai Muuseumiöö
28. mai Maido Saare juubelikontsert
23.juuni Jaanipäev
6. juuli Jaanipäiv ja Ivan Kupala
20. august Aiaajaloopäev ja rohelaat
17. september  Eesti leiva päev ja sügislaat
29. september           Mihklipäev

 

Vähemusrahvuste kultuuripäevad

Iga kuu esimesel laupäeval toimuvad vähemusrahvuste teemapäevad, kus erinevad rahvad tutvustavad oma muusikat, tantsu, kunsti ja kööki.

6. mai muusika- ja tantsupäev
3. juuni kinopäev
5. august hoidistamise päev
2. september            keelepäev

 

Suvehooaja näitused

 

1. mai – 28. september Kolu kõrtsis Haabersti käsitööringide suvenäitus ”Lillelised lood”

 

19. mai – 28. september Pulga talu rehe all Eesti Vabaõhumuuseumi juubelinäitus „MAJA tuleb muuseumisse“, mis räägib sellest, kuidas erinevad hooned on muuseumisse sattunud ja miks neid just sellistena on eksponeeritud. 

 

1. mai – 28. september setu talu laudas ”Piirissaare pildialbumid”

Pavel Umbleja vanade fotode kogul põhinev näitus Piirissaare vanausuliste elust sünnist surmani.

 

Näitus-teekond „Rong see sõitis... Tallinn-Tartu raudteel Eestimaalt Liivimaale”.

Muuseumi peaväravast Lõuna-Eesti piirkonda kulgev näitus-teekond viib külastaja reisile Tallinnast Tartusse 1896. aasta rongide sõiduplaani järgi. Kaheksas raudteejaamas räägime raudteejaamadest ja -töötajatest, signaalmärkidest, reisijatest ja reisitingimustest raudtee algusaegadel.   

 

Uus! Eesti Vabaõhumuuseumi mobiilirakendus! Sisaldab kogu muuseumi ekspositsiooni tutvustavat audiogiidi ja kahte seikluslikku orienteerumismängu, mis tutvustavad meie talusid ja Eesti ajalugu rollimänguliste tegelaste abil.

 

KOO END AJALUKKU! Eesti Vabaõhumuuseum koob koos kõigi Eesti inimestega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ühe õige rõõmsa 100-meetrise kaltsuvaiba, kus on oma värvide ja mustritega esindatud kõik meie 107 ajaloolist kihelkonda. Kolu kõrtsis on valmis kudumismaterjal, mustrikirjeldus ning juhendid. Oodatud on nii vilunud kui ka käsitöökauged tegijad, sest iga inimese panus on kuldaväärt. 

 

*****

MUUSEUM ON AVATUD IGA PÄEV: talud, Lau pood ja Kuie kool kl 10-18, Kolu kõrts kl 11-20, park ja käsitööpood kl 10-20.

Tavapilet 9 €; sooduspilet 6 €; perepilet 18 €; ühe inimese aastapääse 30 €; pere aastapääse 55 €.

 

Kuidas muuseumisse tulla?

Autoga: tasuta parkimine muuseumi peavärava parklas.

Ühistransport: bussid nr 21 ja 21B kesklinnast peatuvad muuseumi peavärava ees. Bussid nr 22, 42 ja 43 kesklinnast: sõita kuni Zoo peatuseni, sealt ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset teed. Tagasi kesklinna viib muuseumi peavärava vastast buss nr 41. Sõiduajad: soiduplaan.tallinn.ee

City Tour: sinise liini bussid peatuvad muuseumi peavärava ees. Sõiduajad: www.citytour.ee