Koolituste materjalid

Turvalisus muuseumis

Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018
23.jaanuaril 2018 aastal toimus  Eesti Kultuuriministeeriumis muuseumitöötajate koolituspäev teemal Turvalisus muuseumis. Koolitusel osales 42 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad ja loengumaterjalid:

  • Ohuplaanid ja turvalisus muuseumis (Ivo Paulus, Tuletõrjemuuseum)

  • Piirissaare palvela põleng. Probleemid ja tegevused (Viljar Vissel, SA EVM KDK Kanut)

  • Veeavarii Kalamaja Lastemuuseumis( Kristiina Hiiesalu, Tallinna Linnamuuseum)

  • Tule- ja veekahjustused.   Teave ja hädaabivarustus muuseumis (Heige Peets, SA EVM KDK Kanut)

  • Hoidlate ja näitusesaalide sisekliima: kütteliigid. Õhu niisutamine ja kuivatamine. Ventilatsioon.  Mõõteriistad ( Jaan Märss, Tallinna Linnamuuseum). Koolitusmaterjal  http://jaanmarss.planet.ee/juhendid/kliimakoolitus/ (üles laetud 2.02.2018, materjal on kättesaadav kahe järgneva kuu jooksul).

   

Tule- ja veekahjustused

Veeavarii Kalamaja Lastemuuseumis

Lihtsamad puhastusmeetodid museaalide korrastamisel. Kemikaalid. Töövahendid (2017)

5. detsembril 2017 toimus Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut koolitus teemal „Lihtsamad puhastusmeetodid museaalide korrastamisel. Kemikaalid. Töövahendid“.

Koolitusel osales 38 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

  • Kas museaalide korrastamine on konserveerimistoiming?
  • Miks peab tegevusi dokumenteerima?
  • Millega ja kuidas puhastada? Puhastusvahendite valik.
  • Kipsskulptuuride kahjustused, esemete  korrastamine ja kasutatavad materjalid.
  • Klaas ja keraamiliste esemete kahjustused, korrastamine ja kasutatavad materjalid.
  • Kunstiteoste ümbrisraamide  korrastamine
 
 

 

Museaalide korrastamine (Heige Peets)

Kips materjalist museaalide korrastamine (Aire Aksiim)

Klaas ja keraamika (Jolana Laidma)

Maaliraamid (Kristina Aas)

Kultuuriväärtuslike (kuid ajas hävineva tekstiga) valguskoopiate säilitamine Eesti mäluasutustes

Ühepäevane koolitus toimus 19. oktoobril 2017 Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut, aadressil Pikk tn 2, Tallinn. Koolituse viis läbi köite- ja paberikonservaator Amandine Camp Prantsusmaalt. Koolituse töökeeleks oli inglise keel.

2018 aastal on plaanitud samal teemal kaks jätkukoolitust. Koolituse viib läbi Tea Šumanov  (paberikonservaator, 7 kutsetase; Kanut).  Valguskoopiate identifitseerimise töötuba  on  praktiline ja erialane koolitus Eesti mäluasutuste (peavarahoidjad, koguhoidjad, konservaatorid, arhivaarid) töötajatele, kes oma erialases ja igapäevases praktikas valguskoopiatega kokku puutuvad.

Kogude säilitamis–, hoiustamis– ja digiteerimisalane nõustamine neljas muuseumis kohapeal (2017)

Toimumisaeg: 11. – 12. mail 2017.

Projekti eesmärgiks oli konsulteerida ja juhendada (hoiustamine, säilitamine, digiteerimine) vahetult nelja muuseumit aidates neil lahendada kogudega ettetulevaid küsimusi. Samaaegselt saada teavet nende muuseumide kogude olukorrast ja museaalidest, mida soovitakse tulevikus Kanutis konserveerida ja digiteerida. Eelnevalt lepiti iga muuseumiga kokku neile aktuaalsemad teemad, milles nad nõu vajavad. Erilist tähelepanu püüdsime pöörata ka digiettevalmistusele ja sellistele korrastustegevustele, mida on muuseumitöötajatel võimalik kohapeal väheste vahenditega teha. 

Külastati kahel päeval nelja muuseumit. Nendeks muuseumideks olid: Järvamaa Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum ja Võrumaa Muuseum. Konsultatsioonile olid oodatud osalema kogu muuseumi töötajad eesotsas peavarahoidja ja koguhoidjatega aga ka teadurid ja juhid.
Käisime nii hoidlates kui ka ekspositsioonides, keskeltläbi kulus ühele muuseumile 3 tundi.

Muuseumide valik on tehtud asukoha põhiselt, valides muuseumid, kes on kaugemal Tallinnast ja kes vahemaade tõttu tihti kõikidel Kanuti koolitustel osaleda ei saa. 
Projekti toetas Kultuuriministeerium.
Toetusest osteti ka näidis pakkematerjale ja puhastusvahendeid/tarbeid mida nendes muuseumides jagada. 

 
Mahtra Talurahvamuuseumis:
 
Mahtra muuseumi kogus olevad Itaalia reisifotod. Küllaltki tolmused ja ka kaardunud.
 
Näide sellest kuidas kasutada u-profiil pehmendusliiste, mida tavaliselt kasutatakse maalide transpordil, hoidlates mööbli jalgade all. Kui on tungiv vajadus objekte üksteise peal hoiustada, siis on sellised profiilid hästi paigalpüsivad ja aitavad vältida alumise objekti kriimustumist.
 
Järvamaa Muuseumis: 
 
Pidasime nõu, kuidas digiteerida herbaariume. Ka neid võib panna Kanuti digiteerimistellimusse Hoidlates kus hoiustatakse metallobjekte, eriti tinast museaale tasub kindlasti tähele panna, et kui seal peaks talvisel ajal temperatuur langema alla 13 kraadi siis tekib tinakatk. Selle tagajärjel tinast ese hävineb.
 
Võrumaa Muuseum ja Kreutzwaldi Muuseum:
 

Toredad mapid joonistustega, millele kulub ära ümberpakendamine, korrastamine ja digiteerimine, et need säiliksid veel kaua ja jõuaksid ehk isegi näitusele.
Nürnbergi piibel. Kui ekspositsioonis on köiteid, mida eksponeeritakse lahtiselt, tasub kindlasti jälgida, et kaaned oleksid toetatud ja raamat mitte liiga püsti. Pika aja jooksul võivad suure kalde all olevad avatud raamatute seljad ära vajuda või murduda. Nende hilisem konserveerimine on väga aeganõudev töö.
 
 
Suurepärased Võru linna majade projektid, mille hea inimene prügikastist leidis ja muuseumile tõi. Joonised on käsitsi joonestatud ja koloreeritud. Väärivad korrastamist ja digiteerimist, et kogu kohalik elanikkond nendega tutvuda saaks
 
 
Põlva Talurahvamuuseum:
 
 
Tutvusime väliekspositsiooniga ja sealsete suurte põllutöömasinatega. Oluline on kaitse otsese vihma eest, mis seal oli igati tagatud.
 
 
Põlva Talurahvamuuseum on äärmiselt oskuskilult ära kasutanud vanad riiulid ja kohandanud neid märgikogu ja söögiriistade hoiustamiseks.
 

Kunstiteose kui museaali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine (2017)

19. aprillil 2017 toimus Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut koolitus "Kunstiteose kui museaali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine". Koolitusel osales 25 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

  • Milliseid hooldusvahendeid ja spetsiaalseid pakendamise materjale tohib muuseumitöötaja kasutada
  • Kunstiteose originaalraamistus, kuidas seda kaitsta ja kuidas hoiustada konserveerimist vajavat kunstiteost
  • Näituse vormistus- millised on ajutise näituse vormistusega kaasnevad probleemid
  • Kunstiteose pakendamine transpordiks- eeltöö ja kindlustamine kogu veose vältel
  • aalide ja ka üksikraamide kaitsmine hoiustamisel spetsiaalsetes muuseumiriiulites ja ka kohandatud riiulites
  • Koolituse töövormiks on loengud ja diskussioon näidismaterjali toel. Tutvustatakse erinevaid tehnilisi vahendeid, mis hõlbustavad hooldamist.

Kunstiteoste pakendamine ja transport (pdf)
Kunstiteose kui museaali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine (pdf)

 

Tule– ja veekahjustus kunstiteosel – konservaator kui päästja (2016)

Projekti nimetus:  Tule– ja veekahjustus kunstiteosel – konservaator kui päästja
Objekti päritolu: Piirissaare vanausuliste palvelas asunud kunstimälestiste kogu koosneb 23 ikoonist. Endine aadress on Tartu maakond, Piirissaare vald, Piirissaare, Piirissaare vanausuliste palvela. Hoone on hävinud, mälestised ei asu enam antud aadressil. Valdavas enamuses ikoonidest pärineb 20 sajandi algusest ja on maalitud kuulsa ikoonimeistri M. Solntsevi poolt. Just piirissaare palvelas olid tema maalitud ikoonide paremik. Vanimad ikoon, mis Palvelas olid on dateeritud 17 sajandi lõppu ja neist üks hävis tules kahjuks jäädavalt.
Töö tellija:  Muinsuskaitseamet
Töö teostaja: SA Eesti Vabaõhumuuseum  Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus KANUT. Tööde teostamisele oli kaasatud kolm Eesti muuseumi ja kaks kõrgkooli.
Projekti esindajad (nominendid) : Konserveerimis-ja digiteerimiskeskus Kanut (Projekti juht Viljar Vissel)
Töögrupp: Muinsuskaitseamet (Projekti kaasjuht: Kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo), Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool.
 
Tööd on alanud Ikoonid, konservaatorid, jäädvustamine ja meedia

Projekti kestus: 24.oktoober 2015  –  28.oktoober 2016 Toimumise koht- SA EVM Setu laut.
Projekti lühikirjeldus: Koostöös Muinsuskaitseametiga tehtava projekti eesmärgiks oli tõsta muuseumide maalikonservaatorite oskusteavet ja metoodilist taset. Praktikumi ülesandeks oli tule-, kuuma- ja niiskuskahjustustega ikoonide konserveerimine (puhastamine ja maalingupinna ning irdunud fragmentide kinnitamine), et edasine hävimine peatuks ja esteetiline visuaal oleks võimalik taastada.  Samuti oli eesmärgiks panna paika kontseptsioon, mille alusel konservaator annab edasi teadmisi ja praktilisi oskusi valdkonna tudeerijatele. Kõnealuses projektis oli konserveerimisobjektideks Piirissaare palvela tuleõnnetuses kahjustunud 23 ikooni transporditi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse spetsialistide hoole all Piirissaarelt Tallinnasse. Ikoonide säilimiseks olid pärast õnnetust need eelnevalt juba kaetud Konserveerimis ja digiteerimiskeskus Kanut maalikonservaatorite poolt profülaktilise kleebisega ja osaliselt tugevate putukakahjustustega tahvlitel oli tehtud ka putukatõrje. Projekti tulemusel tehti kindlaks, et 23 ikoonist on mälestistena kirikusse võimalik taastada pelgalt 9 ikooni.
 
Seisundi tutvustamine Tööde valimine ja algus

 

Praktikumi kirjeldus:Mälestistega töö puhul oli suurimaks väljakutseks viie päeva jooksul tehtava puhastuse ja kinnitamistööde fotografeerimine ning nõuetekohane dokumenteerimine. Projekti kaardistamist juhtis SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut maalikonservaator Kristina Aas. Konservaator K. Aas juhtimisel analüüsis iga ikooni kahjustusi tandemina professionaalne konservaator ja tudeng- dokumenteeriti ka kõik mälestistel teostatud tööd.

 

Kuumakahjustuste kinnitamine Üks esimese järjena põlevast palvelast välja toodud ikoonidest

 

Objektide seisund: Projekti praktikumis kasutatavad 23 ikooni olid avariilises seisus.  SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on Piirissaarel teostanud avariitööde 1. Etapi, mille raames kaeti kahjustunud ikoonide maalingu pind profülaktilise kleebisega. Pärast profülaktikat toimetati mälestised koostöös Muinsuskaitseametiga SA Eesti Kunstimuuseumi isolaatorisse stabiliseeruma.

Kokkuvõtteks: Projekti üheks peamiseks eesmärgiks oli teavitada avalikkust muuseumide konserveerimislaborites toimuvast pidevast tööst ja kultuuripärandi säilitamise sellistest aspektidest, millele enamasti esmajärjekorras ei mõelda ning märgata ei osata.
Kuna Piirissaare vanausuliste palvela põleng leidis avalikkuses laialdast kajastamist ja tõstis tähelepanu alla kultuuripärandi säilimise nimel tehtava töö üldiselt, oli ka kõnesolev projekt hea pinnas, millelt tutvustada muuseumide rolli materiaalse kultuuripärandi säilitajatena nii kogujate kui ka oskusteavet koondavate keskustena. 
Meediategevustega oli eesmärk jõuda lisaks sügavama kultuurihuviga publikule ka inimesteni, kes pidevalt kultuuri- ja muuseumivaldkonnas toimuvat ei jälgi, kuid kelle jaoks on huvipakkuv kõnealuse projekti erakordsus. 
Meediakanalitest oli keskne Rahvusringhääling. Kokkuvõttev info kajastus lisaks AK kultuuriuudistes ka  ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“. Konserveerimistalgud leidsid äramärkimist ka AK nädala sündmusena. Teistest telekanalitest tundis teema vastu huvi TV3.

 

AK Kultuuriuudised TV3
 
Ajakirjandusväljaannetest tehti uudislood Eesti Päevalehes ja digitaalsetest väljaannetest Delfis. Jooksvalt kajastati üritust osalevate muuseumide ning muinsuskaitseameti sotsiaalmeedia kanalites.
 

Klaasesemete korrastamine (2016)

Eesti Ajaloomuuseum alustas õpitubade sarjaga „Asja armastajad" 2013. aastal eesmärgiga pöörata rohkem tähelepanu kultuuripärandi väärtustamisele. 
Käistletavad teemad:
  • Räägitakse sellest, kuidas ise kodustes tingimustes alal hoida perekonnalooga seotut, armsaid isiklikke mälestusesemeid või kollektsioone. 
  • Mõeldakse koos teemadel, missugused asjad väärivad kohta muuseumis ja millised asjad on inimesele isiklikult tähtsad.
  • Uuritakse, mida muuseumis hoitakse ja mida hoitakse kodus. 
  • Selgitatakse, kuidas vanu asju ehk meie kultuuripärandit ära tunda, säilitada ja/või taas kasutama õppida.
10. detsembril toimus õpituba teemal  „Lorup ja Tarbeklaas. Klaasist esemete kogumine ja säilitamine kodus“. Koolitust viisid läbi Anne Ruussaar (Eesti Ajaloomuuseumi tarbekunstikogu hoidja) ja eseme konservaator Jolana Laidma (SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut).
 

Väärtuspõhine digiteerimine, pildindus kui graafilise kujunduse abivahend muusemidele (2016)

22. novembril 2016 toimus Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut praktiline koolitus "Väärtuspõhine digiteerimine, pildindus kui graafilise kujunduse abivahend muusemidele". Koolitusel osales 15 muuseumitöötajat üheteistkümnest Eesti muuseumist.

Käsitletud teemad:

  • Museaalide taaskasutamise konseptuaalsed põhimõtted digiteerimisel
  • Museaalide valik ja detailide märkamise olulisus digiteerimisel
  • Museaalide digitaalse reprodutseerimise võimalused ja põhimõtted ning digiteerimise töökeskkonna loomine
  • Keila majajooniste konserveerimine – koostööprojekt, mis juhatas valguskoopiate salapärasesse maailma

Väärtuspõhine digiteerimine (pdf)

Keila majajooniste konserveerimine – koostööprojekt, mis juhatas valguskoopiate salapärasesse maailma (pdf)

Metallesemete hooldamine ja säilitamine (2016)

22. septembril 2016 toimus Setu laudas koolitus teemal „Metallesemete hooldamine ja säilitamine“. Koolitusel osales 18 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

  • Metallesemed ajaloolistes interjöörides
  • Mis on kahjustus?
  • Metallide praktiline konserveerimine
  • Polükroomia metallil
  • Metallesemete pakendamine, hoiustamine, säilitamine

Korrosioon (pdf)

Konserveerimise dokumenteerimisel kasutatav pildindus (2016)

13. mail 2016 toimus Konserveerimis– ja digiteerimiskeskuses Kanut koolitus teemal "Konserveerimise dokumenteerimisel kasutatav pildindus". Koolitusel osales 33 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

  • Dokumenteerimine ja pildindus
  • Kaamera valik ja kaamera seaded 
  • Pildistamise töökoha korraldamine. Objekti valgustamine ja tausta valik.  Kadreerimine.
  • Pildifailide nimetamine andmebaasides. MUIS. Pildipank. Konserveerimise dokumenteerimise kaart. 
  • Pildifailide salvestamine. Pildifailide formaadid. Kasutuskoopiad. Kuidas pildifaile dokumenteerimisel kasutada. 

Dokumenteerimine ja pildindus (pdf)

Pildifailide formaadid, salvestamine, kasutuskoopiad ja nende kasutamine dokumenteerimisel (pdf)

Pildifailide dokumenteerimisel kasutatav programm Exifer kasutamine (video)

Mööblitekstiilide konserveerimine ja hoiustamine (2015)

8. septembril 2015 toimus Setu laudas koolitus teemal "Mööblitekstiilide konserveerimine ja hoiustamine". Koolitusel osales 51 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

  • Pehme mööbli konserveerimine ja rekonstrueerimine
  • Tekstiilikonservaatori töövõtted ja valikud
  • Mööblinäidistega tutvumine 
  • Interjööritekstiilid ja ajaloolised pakendamisvõtted vanadel fotodel
  • Mööbli ja tekstiilesemete pakendamine, hoiustamine, eksponeerimine

Koolituse fotod

Tekstiilikonservaatori töövõtted ja valikud (pdf)

Mööblitekstiili koolitusel eksponeeritud materjalid, vahendid, võtted (pdf)

Mööbli ja tekstiili pakendamine, hoiustamine ja transport (pdf)

Ankeetküsitluse kokkuvõte (pdf)

Museaalide ettevalmistus digiteerimistöödeks ja digiteeritud kultuuripärandi esitlemine MUISis (2015)

12. mail 2015 toimus Kanutis koolituspäev teemal "Museaalide ettevalmistus digiteerimistöödeks ja digiteeritud kultuuripärandi esitlemine MUISis". Koolitusel osales 34 muuseumite varahoidjat.

Käsitletud teemad:

  • Digiteeritud kultuuripärand ja MuIS
  • Kultuuripärandi digiteerimise sisulised ja tehnilised põhimõtted (metaandmed
  • Digiteerimise võimaluste tutvustamine Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut
  • Erinevate museaalide liikide digiteerimisest, pildifailide töötlus, kasutuskoopiad
  • Museaalide dokumenteerimine ja ettevalmistamine digiteerimiseks, nõuetekohane pakendamine transpordiks digiteerimiskeskusesse
  • Klaasnegatiivide kogu korrastamine

Tehniliste parameetrite joonis
Erinevate museaalide liikide digiteerimisest, pildifailide töötlus, kasutuskoopiad (pdf) 
Museaalide ettevalmistus digiteerimistöödeks ja digiteeritud kultuuripärandi esitlemine MUISis (pdf)
Pabermaterjalide ettevalmistamine digiteerimiseks (ppt)

Klaasesemete säilitamisest muuseumis (2015)

9. märtsil 2015 toimus Kanutis koolituspäev teemal „Klaasesemete säilitamisest muuseumis“.
Lektor Eve Koha, Eesti Kunstiakadeemia. Koolitusel osales 33 muuseumitöötajat ja konservaatorit 18 erinevast muuseumist.

Käsitletud teemad:

  • Kuidas ja kas saab klaasi seisundit visuaalselt hinnata?
  • Kuidas klaasesemeid puhastada? Kas kuivalt või niiskelt?
  • Kuidas klaasesemeid pakendada?

Loengumaterjal (pdf).

Peavarahoidjate teabepäev (2014)

Teema: Muuseumitele 2015. aasta konserveerimis- ja digiteerimisteenuste plaani koostamine.

 

Aastatellimuse esitamise vormist

Kultuuripärandi digimisest

 

DC-NET projekti seminar. e-Infrastruktuurid, pilvetehnoloogia, säilitamine ja digiteerimine (2012)

Ülevaade DC-NET projektist, [pdf], Indrek Eensaar, Kultuuriministeerium

e-Infrastruktuurid, GRID ja Cloud, Hardi Teder, EENET

Kultuuripärandi digitaalne säilitamine (teenuste võtmes), [pdf], Raivo Ruusalepp

Pikaajaline digitaalne säilitamine mäluasutuste perspektiivis, [pdf], Andres Uueni, EK Kanut

Vajalikud juhendmaterjalid ja töövoog digiteerimise läbiviimiseks. Vajalikud programmid, [pdf], Andres Uueni, EK Kanut

Digiteerimise tehnilised vahendid ja nende ettevalmistus, [pdf], Martin Sermat, EK Kanut

Digiteerimise läbiviimiseks vajalikud seaded, [pdf], Jaanus Heinla, EK Kanut

Kalibreerimine, profileerimine, [pdf], Andres Uueni, EK Kanut

 

Koolituspäev tekstiilikonservaatoritele ja muuseumitöötajatele (2011)

Teema: SÜNTEETILISED KIUD
Lektor: Diana Tuulik

Tallinna Tehnikakõrgkool Materjaliõpetuse lektor

 

Sünteetiliste kiudude loeng: osa 1, osa 2 (16.03.2011)
Teema on jätkuks eelmisel aastal toimunud koolitusele Keemilised kiud (20.10.2010)

 

Täiendkoolitus konservaatoritele ja muuseumitöötajatele (2011)

Teema: PUIT
Lektor: Mati Raal

Eesti Kunstiakadeemia, restaureerimisteaduste magister

 

Toimunud loengu kokkuvõte on kättesaadav siit (29.03.2011).

Toimunud loengu kokkuvõte on kättesaadav siit (26.04.2011).

Toimuva loengu kokkuvõte on kättesaadav siit (24.05.2011).

 

Digitaalkaamerast digiteerimiseni (2009)

Athena projektist, [pdf] Indrek Eensaar, EV Kultuuriministeerium

Joonistades valgusega e. digiteerimise tehnilised vahendid ja nende ettevalmistus, [pdf] Martin Sermat, EK Kanut

Kultuuripärandi digiteerimiseks vajalikud juhendmaterjalid ja töövoog protsessi läbiviimiseks, [pdf] Andres Uueni, EK Kanut

Digiteerimise läbiviimiseks valikud seaded, [pdf] Jaanus Heinla, EK Kanut

Kuidas hinnata kogusid? Eseme füüsilise seisundi määramine. Kas koguda või mitte? [pdf] Heige Peets, EK Kanut

Kultuuripärandi digiteerimine ja digitaalse ainese haldamine. [pdf] Kriste Sibul, Andres Uueni, EK Kanut, (Narva konverents, 28.09.2009)

 

Kutseoskustega seotud täiendkoolitus (2008)

Lihtsamad analüüsimeetodid. [pdf] Heige Peets, EK Kanut

Tekstiilitoorained - omadused, hooldamine. [pdf] Aili Tervonen, Haapsalu Kutsehariduskeskus

 

Muuseumitöötajate säilitusalane täiendkoolitus (2006)

Integreeritud kahjurtõrje programm. [pdf] Piia Harvonen, EK Kanut

Hoidlad ja nende sisustamine. [pdf] Kaie Kukk, ERM

Hoidlate juurdepääsu ja ohutuse tagamise kord. [pdf] Koidu Laur, Rahvusarhiiv

Arhiivipüsivate materjalide soovituslik loetelu (2006). [pdf] Koidu Laur, Rahvusarhiiv

Soovitused pabermaterjalide käsitsemiseks ja hoidmiseks. [pdf] Koidu Laur, Rahvusarhiiv

Tarvikute valik, tähistamine ja kasutamine pabermaterjalide hoidmisel. [pdf] Koidu Laur, Rahvusarhiiv

Paberalusel arhivaalide füüsiline korrastamine. [pdf] Koidu Laur, Rahvusarhiiv

Tarvikute valik ja kasutamine maalide hoidmisel. Maalikunsti hoiustamine. [pdf] Alar Nurkse, EKM

Konserveerimine: objektide seisundi hindamine. [pdf] Heige Peets, EK Kanut

Kogude säilitamine. Konserveerimine: objektide puhastamine. [pdf] Heige Peets, EK Kanut

Sünteetilised pakke-ja säilitusmaterjalid. [pdf] Heige Peets, EK Kanut

Tekstiilide kahjustused. [pdf] Henno Tigane, EK Kanut

Kasutuskoopiad ja uus meedia. [pdf] Andres Uueni, EK Kanut

Tarvikute valik, tähistamine ja kasutamine tekstiilesemete hoidmisel. [pdf] Ülle Vahar, ERM

Artefaktide käsitsemine, pakkimine ja teisaldamine. [pdf] Pia Ehasalu, EK Kanut

Puit- ja metallesemete ennetav ja aktiivne konserveerimine. [pdf] Tiit Hindpere, EK Kanut