Võrgumajad

19. sajandi lõpuni olid randades ühe või mitme küla ühised võrkaiad. Seal seisid paatkondadele kuuluvad võrgumajad, kus hoiti kalavõrke ja muud kalapüügiks vajalikku. Vabaõhumuuseumi saarte piirkonna mereäärt ilmestavad kolm Saaremaalt pärit võrgumaja: Nasva, Toomalõuka ja Alvi.

Loe edasi
Nasva võrgumaja

Kas teadsid?

  • Kalavõrkude kudumisega tegelesid talviti naised ja lapsed. Korraldati ka mitme pere ühiseid võrgukudumisõhtuid, kus võisteldi töö kiiruses ja veedeti koos aega.
  • Lisaks võrkudele püüti kala ka noodaga. Noot kuulus algselt tervele külakonnale. Nootkonda juhtis kogenum kalur ja sinna kuulus rohkem inimesi kui tööks tarvis läks. Oma panuse võis asendada ühispeole viina või õlle muretsemisega.
  • Muhus oli kombeks suure reede hommikul lüüa magajaid ja öelda: Häid kalu, palju kalu, palju siigu, palju säinaid, palju tursse, palju lesti! Arvati, et kes hästi peksa saab, sellele tuleb sel kevadel hea kalaõnn! (Muhu khk – M. J. Eisen).