Vennastekoguduse palvemaja

18. sajandist

Vennastekoguduse ehk hernhuutlaste palvemaja on ehitatud 1780. aastail Paka talus Tuiu külas Mustjala kihelkonnas. Muuseumi toodud 1965. Nende palvelaid hakati Saaremaal, kus liikumine leidis rohkelt poolehoidjaid, ehitama arvatavasti juba 1730. aastail.

Eestis harvaesinev nn roovialusega lihtne ja kasina sisustusega hoone peegeldab vennastekoguduse õpetuse põhiideesid – alandlikkust, vagadust, usku lunastusse Jeesuse vereohvri ning temasse uskumise läbi.

Loe edasi
1 – palveruum, 2 – roovialune, 3 – ööbimisruum, 4 – eeskoda

Kas teadsid?

  • 1739 avaldati krahv von Zinzendorfi toel eestikeelne terviklik piiblitõlge, mis pani aluse eesti kirjakeelele. Tänu vennastekogudusele tõusis eestlaste lugemis- ja kirjaoskus.
  • F.R. Kreutzwald, J. Hurt, J.V. Jannsen, C.R. Jakobson ja paljud teised Eesti tollased kultuuritegelased olid hernhuutliku taustaga.
  • Just vennastekogudused võtsid kasutusele nime „eestlased“.
  • Hernhuutlased tõid kirikusse mitmehäälse koorilaulu ja panid aluse kooride ning puhkpilliorkestrite tekkele Eestis
  • Hernhuutlaste seas oli ka äärmuslasi. Haanja mõisast pärit endine kubjas Tallima Paap propageeris täielikku askeesi, korraldades enda ja jüngrite piitsustamist, jutlustades ka abielusisestest seksuaalsuhetest loobumisest, aga ka mõisate ümberjagamisest hernhuutlastele. Selle eest saadeti ta Tartu maakohtu alla, misjärel loobus Paap siiski äärmuslikkusest ja jätkas tavapäraste hernhuutlike põhimõtete järgimist.
  • Muuseumi palvemajas võib kuulda taasesitust vennastekoguduse lauludest.