Roosta talu

Pärisorja renditalu 18. sajandi lõpust

Roosta tutvustab Lääne-Saaremaa pärisorja naturaalmajanduslikku talu. Muuseumisse toodud Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnast 1965-1971, külastajaile avatud 1972.

Keskmisel talul oli maad u 45 ha, sellest kivist põldu u 5 ha. Mõisnikule kuulusid nii talupere ise kui talumaa ja -hooned ning kalapüügiõigus rannikuvetes.

Talu rendiks ning kalapüügiloa eest pidi pere tegema mõisale tööpäevi, nn tegu, ning tasuma andamit viljas, heintes, küttepuudes, kanades-munades, kalades jm. Kui mehed olid merel, kündsid põldu naised.

19. sajandi keskpaiku hakati lisasissetuleku saamiseks käima mandril kraavihallideks ja ehitustöölisteks.

Loe edasi
1 – rehemaja, 2 – ait, 3 – laut, 4 – suveköök-sepikoda, 5 – saun, 6 – roovialusega hoone, palvemaja

Kas teadsid?

  • Kuni pärisorjuse kaotamiseni 1816/1819 oli mõisnikul vaba voli talupoeg talust välja tõsta. Seetõttu on tolleaegsete talude sisustus äärmiselt lihtne, sest hirm väljatõstmise ees ei lubanud perel palju värki koguda.
  • Roosta õuele pääseb Saaremaale ja teistelegi paese pinnaga paikadele omaste väravate kaudu, mille kõrgeid väravaposte ühendab üleval põikpuu. Nii püsisid postid püsti ka siis, kui maasse raske auku kaevata.
  • Saarte riistad erinevad mandri puunõudest rohkete vitsvõrude poolest, mis küljelaudu koos hoiavad. See on tunnistus sidemetest Skandinaaviaga
  • Saarlaste kuulsast õllepruulimise kombest annavad tunnistust võimsad õllekäimatõrred paargus