Kolga talu

Renditalu 19. sajandi teisest poolest

Kolga talu tutvustab Hiiumaa renditalu ning selle arengut läbi aegade. Hooned on pärit Emmaste kihelkonnast. Talu avati külastajaile 1984. Hiidlastele omase avara õue kujundamisel oli eeskujuks Lelu küla Pendi talu, kus olid alles ka õue liigendavad vanad tarad.

Enamus hiidlasi elas kuni 8 km kaugusel rannast, seega tegeldi põlluharimise kõrvalt kalapüügiga ja sõideti merd. Saarel äraelamiseks oli vaja mitmekülgsust, nii tehti müügiks puutöödki. Tänu oma asendile ning asustusajaloole on Hiiumaa olnud Eesti ja Skandinaavia kultuurivahendajaks.

Loe edasi
1 – rehemaja, 2 – ait, 3 – aida-lauda rait (praegu taastamata), 4 – saun-suveköök, 5 – sepikoda, 6 – kelder, 7 – kaev

Kas teadsid?

  • 13.-14. sajandil asusid Hiiumaale rootslased. 18. sajandil kuulusid nad Kõrgessaare mõisnikule K. M. Stenbockile, kes ei tahtnud tunnistada nende vanu vabakirju, mis nad teotööst vabastasid. Riiu lahendas Katariina II ukaas, millega rootslased asustati ümber Dnepri äärde, kuid rootsi kultuurimõjud jäid.
  • 1911 ostis Kolga talu päriseks Mihkel Pruuli. Ta pärandas talu oma meremehest pojale Ruudolfile (s. 1890), kes oli aidanud merereisidelt teenitud rahadega talu osta. Ruudolf oli ka kohaliku seltsitegevuse eestvedajaks.
  • Kolga talul oli 50,9 ha maad, sellest põldu 5,8 ha.
  • Kolgal võib näha hiidlastele iseloomulikku rootsipärast seljatoega ehk korjuga pinki, kiiktooli, kaltsuvaipu, voodites ruudulisi padjapüüre ja vaipu.