Jüri-Jaagu talu

Renditalu 20. sajandi algusest

Jüri-Jaagu talu tutvustab Muhu saare 20. sajandi renditalu. Hooned on muuseumisse toodud 1973-1985, talu avati külastajatele 1996.

Muhu täistalul oli maad 34 ha, sellest 6 ha põldu. Kuna kivine põld ja karjamaa andsid vähe sissetulekut, teenisid suure pere liikmed rendiraha ning elatist lisaks hooajatöödel.

Kiviaedadega piiratud õuele rehemaja ja aida vahele jääb puhasõu, kuhu 19.-20. sajandi vahetusel hakati istutama viljapuid, ka lilli. Laut ja suveköök on karjaõues, millest pääseb külaväljakule.

 

Loe edasi
1 – rehemaja, elu, 2 – ait, 3 – laut, 4 – õueköök, 5 – suveköök-saun-kelder

Kas teadsid?

  • Muhu meistrite ehitatud kivihooned paistavad silma nii puhta kivilao kui silmailu pakkuva kivide valikuga. Eriti hinnas oli nn sinine kivi, sinaka tooniga tumehall. Kiviehituste püstitamine oli Muhu taludes ka paratamatus - kivi oli kättesaadav, metsa aga nappis..
  • Kogu Põhja-Euroopas käisid noormehed endistel aegadel paastumaarjapäevast mihklipäevani ehal, st külastasid öösiti abiellumisealisi tüdrukuid. Enamasti kogunesid ühe küla noored mehed laupäeva õhtul eestvedaja – suurmehe – talusse. Sealt mindi koos neidude uste taha juttu vestma ja pea iga tüdruk sai endale kaaslase. Kuigi nii tekkisid tihti silmarõõmud, ei pruukinud sellele järgneda abielu. Veel 19. sajandi keskpaiku oli elukaaslase valikul otsustav sõna vanematel. Jüri-Jaagu magadislaudas saab suvehooajal osa ehalkäijate kudrutamisest.
  • Muhulasi on mõjutanud 19. sajandi keskel levinud õigeusku üleminek. 1846-1848 läks seal maadesaamise lootuses tsaari usku umbes 70 protsenti elanikkonnast. Õigeusku siirdunutel muudeti kirikukirjas ka eesnimed: Juhanist ja Jaanist sai Ivan, Villemist Vassili, Marest Maria jne.