Härjapea talu

1920.-1930. aastate majapidamine

Keskmise suurusega Virumaa talu osteti Mäetaguse mõisalt 4000 hõberubla eest 1892. Talul oli 44 ha maad, sellest 13 ha põldu.

Nagu mujalgi Virumaal, nii tasuti ka Härjapeal talu ostuvõlga ning ehitati uus elumaja Peterburi turgudel talusaaduste müügist teenitud rahaga. Tsaariaegset elamut on hiljem kaasajastatud. Hoone interjöör kujutab 1930. aastate lõpu olustikku, nn eestiaegset kodukultuuri kajastavad ka viljapuuaed ja lillepeenrad. Majandusõuel asuvad 19. sajandi lõpust pärit Kutsari talu kõrvalhooned ja hävinud rehemaja kivist rehealune - seepärast on kasutusel ka liitnimi Kutsari-Härjapea. Saun jääb eemale tiigi kaldale.

Loe edasi
1 – elamu, 2 – abihoone, endine rehealune, 3 – ait, 4 – laut, 5 – saun

Kas teadsid?

  • Härjapea elumaja on sisustatud selle kunagiste elanike mälestuste järgi, tubade tapeedidki on esialgsete koopiad. Põlised virulased Orrod elasid Härjapeal kuni 1970. aastate keskpaigani.
  • 1930. aastate lõpus oli Härjapea talus Võide küla ainus puhaslaut ning kahekorruseline sigala-kanala-karjaköök.
  • Elekter jõudis Härjapeale 1950. aastate teisel poolel.
  • Härjapea talust pärit Johannes Orro (1894-1970) jõudis Eesti Vabariigi piirivalveteenistuses majori auastmeni ning oli Tallinnas pagariäri ja kohvikute omanik. Teda sidus sõprus kunstnik Ants Laikmaa ja skulptor Johannes Raudsepaga -- meestega, kellega seotud hooned on samuti vabaõhumuuseumisse jõudnud (Sassi-Jaani ja Rusi talud).
  • 1936 kuulutas president K. Päts välja kodukaunistamise kampaania, mille käigus said paljud talud lühikese ajaga uue ilme – eluhooneid vooderdati laudadega ja värviti, ajakohastati tubade sisustust, korrastati kõrvalhooneid, istutati viljapuu- ja iluaedu.

Järgmine üritus

24.02.2017 - 28.02.2017 TALVISED PIDUPÄEVAD Loe üritusest siit