Kahala vesiveski

19. sajandi keskpaiku Möldri talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas Liiva ojale ehitatud väike vesiveski jahvatas kevadiste ja sügiseste suurvete ajal paari lähema küla rahvale liht-, ülesõela-, pudrujahu ning tegi tangu. Kahhalaweski oli üks Kolga mõisale kuulunud neljast vesiveskist. Veski on muuseumi toodud 1962, külastajatele avatud 1969.

Loe edasi
1 – veskikoda, 2 – vesituba

Kas teadsid?

  • Veskid olid talurahvale kokkusaamise ja suhtlemise paigaks. Mõnel pool on veskites käinud seltsimaja puudumisel harjutamas isegi kohalik pasuna- või laulukoor.
  • Veskis oli kõige rohkem tööd sügisel, mil veskikivid käisid ööd-päevad läbi nii, et pöörlevad puuosad kippusid mõnikord suisa suitsema. Heinaajal peale heinaleiva jahu jahvamist oli veskil seisu aeg.
  • Mölder jahvatas esimese uudsevilja matita. Tavaliselt võeti matti igast kotist 2-3 toopi, mis valati vesitoa lael seisva mativilja kirstu kaaneaugust sisse.
  • Möldrid olid lugupeetud mehed, kel pidid olema terased kõik viis meelt: silm, nina ja keel, et otsustada terade headuse üle; kuulmine ja kompamine masinate käigu hindamiseks; lisaks kuldsed käed veski parandamiseks ja lahe loomus veskilistega läbisaamiseks. Liikus ju veskil alati palju rahvast ja sepapajas ning veskikojas aeti kõige magusamad jutud.