Aarte kaluritalu

19. sajandi lõpust

Aarte talu esindab põhjaranniku kaluri 19. sajandi teise poole väiketalu. Talu hooned pärinevad Harjumaalt Kuusalu kihelkonnast Juminda poolsaare Virve küla Aarte talust. Talu avati külastajaile 1982.

Kaluriperel oli vaid 3-4 ha maad, kus kasvatati kartulit ja köögivilja. Leivavili vahetati sisemaa taludes kala vastu. Põhiline sissetulek saadigi kalapüügist, lisa teeniti laevadel ja ehitustel töötades. Soome lahe äärsete külade kalurid suhtlesid aastasadu tihedalt soomlastega. Nii on nende keeles ja kultuuris palju soomepäraseid jooni.

Kalurite elujärg paranes 1870. aastail, mil hoogustus rannakaubandus, peamiselt kartuli vedu Peterburi ja Soome.

Loe edasi
1 – elamu, 2 – ait, 3 – laut, 4 – Eisma võrgukuur, 5 –Vergi võrgukuur, 6 – suitsuahi (hetkel ehitamata)

Kas teadsid?

  • Toas ahju ees lae all kuivavad õhukesed ümmargused auguga nn soome leivad. Neid küpsetati 3-4 nädalat enne pikka merereisi ja kuivatati, sest tavaline rukkileib kippus merel hallitama. Enne söömist kasteti leib vedelikku, et mitte hambaid murda.
  • Eluruumide vundamenti ümbritseb palkidest liiva või mullaga täidetud muldpink. See hoiab sooja ega lase külma meretuult põranda alla. Suveks võeti see mõnikord lahti, et hoone kuivaks
  • Rannarahvas ostis kuni Esimese maailmasõjani suure osa vajaminevast kaubast Soomest. Sealt toodi kalurite vihmakuued, meremehe mütsid, Soome sussid, ruuduline riie, vasksed kohvikatlad, kiiktoolid ja tõukekelgud, aga ka kohvi ja maiuseks tohukala.