Ritsu talu

Popsi rehielamu 19. saj viimasest veerandist.

Ritsu talu tutvustab Lõuna-Eesti popsi majapidamist. Õuel paiknev rehemaja on ehitatud 1860. aastail Ritsu talus Tinnikuru külas Paistu kihelkonnas (ait ja laut on hetkel ehitamata). Muuseumi toodi hoone 1966, püstitati 1968-1975.

Arvatavasti oli Ritsu renditalu Loodi mõisa puulõikaja koht, millel oli alla 10 ha maad, põldu vaid paar hektarit.

Nii vähese põllumaaga majapidamises on rehemajagi väheldane, erakordselt väike on rehealune.

Loe edasi
1 – rehetuba, 2 – rehealune, 3 – eeskamber, 4 – tagakamber, 5 – esik, 6 – sahver, 7 – ahjutagune kamber, 8 – aganik

Kas teadsid?

  • Vabadikeks ehk popsideks hüüti vähese maaga või maata talupoegi, kes teenisid elatist juhutöödega, harvem käsitööga. 19. sajandi keskpaigast nimetati nii mõisate kvoodimaal või kroonumõisates loodud väikekohtade pidajaid, kes tasusid renti tööpäevade või tükitööga mõisapõllul. Nad elasid omaette väikeses majakeses või saunas, üksikud ka kellegi toanurgas. 1926 popsiseaduse alusel said vabadikud koha päriseks osta.
  • Ritsu talus peeti Jaan Kingu ajal üht hobust, kolme, suviti nelja lehma, mõnda lammast ja nelja siga.
  • Enne Teist maailmasõda maksti riigile renti 11.20 krooni aastas. Leping oli 55,5 aasta peale, pärast seda pidi koht olema välja ostetud.